AADMA

Mainitud esmakordselt 1565 aastal.

1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile.

1781 a. rajati Aadmale karjamƵis.

1792 a. anti Aadma mõis Unger- Stenbergidele. Alates 1816 a. sai Aadmast Vaemla kƵrvalmƵis ja omanikuks von Gernetid. Viimane omanik oli Gustav von Pahlen, kellelt siis aastal 1919 maad vƵƵrandati. 

SƤilinud on mƵisa ait, kus lƤbi aegade on olnud urjadnik, loomavelsker, apteek.

Eesti vabariigi ajal kui mƵisamaad laiali jaotati, said sealt omale 23 peret asendustalu.

ƜHTRI

1797 a. kuulusid Ɯhtri kĆ¼la talud Aadma mƵisale 1865 a. asutati Ɯhtri kool endises kƵrtsi ruumis. Ć•petaja Breweri ajal hakkas kool kĆ¼laelu mƵjutama, sai kogu piirkonna keskuseks, koolil oli orel ja oma maa nn. koolitalu.

Ć•petaja Arthur Metsa ajal loodi Ɯhtri Maanoorteselts, kus tegeleti isetegevusega, anti teadmisi aiandusest, loomakasvatusest.

Ɯhtri k. Pendi talust on pƤrit kunstnik Ɯlo Sooster, kes kuulus Moskvas undergroundi kunstnike hulka.

LELU

Rahvajutt rƤƤgib, et vanal ajal olnud kĆ¼la maadel vƤike mƵisake, aga kuna maad vƤga viletsad ja kivised siis viidi mƵis Putkastesse ja sealsed talupojad saadeti Lello kĆ¼lla.

Aastal 1825 oli Hiiumaal Ć¼leĆ¼ldine maade jagamine, selle jƤrgi jƤi Lelu kĆ¼la KƤina, kirikumƵisale. 1867 a. kui valmis Emmaste kirik, kinkis Keina kiriku pastor kĆ¼la Emmaste kirikule.

19 saj. algul algas Eestis usuvahetus liikumine.

Apostliku Ƶigeusu kirikut toetas tsaarivalitsus ja seega vabanesid usku vahetanud inimesed kohustustest luteriusu kiriku eest. Maksud aga olid kirikumƵisas suured, see tingiski selle, et 1883 a. hakkasid Lelu kĆ¼la mehed otsima vƵimalusi usku vahetada. Usu vahetus toimuski juba 1884 a. Kuni uue Kuriste kiriku valmimiseni peeti palvusi Matse talus, kus kiriku kellad rippusid saarte kĆ¼ljes.

KURISTE, LIGEMA, TATERMA

1890 a. valmisid Kuriste kiriku hooned ja leerimaja, 1889 a. koolimaja.

Krahv de la Gardie kinkis kirikule talle kuuluvad kĆ¼lad- Taterma, Prassi, Muda, Valgu, Kurisu, Lassi, Leisu.

Koolis toimus Ƶppetƶƶ ministeeriumi kooli programmi alusel, vene keeles.

Ligema kĆ¼la andmed algavad 1810.a.Mihkel oli 21 aastane kui mƵisahƤrra oli tal valida lasknud kas lƤheb sƵjavƤkke vƵi Ligema karjamƵisa peremeheks. Ɯhed andmed on, et parun andis talle paari hobuseid, Ć¼he paari hƤrgi, Ć¼he sulase ja Ć¼he Ć¼mmardaja, kes Ć¼le mƵisa kƵige hullemad olid. Kui ta nendega Ć¼he aasta ilma tĆ¼lita lƤbi ajab, siis saab karjamƵisa endale. Teised andmed: kevadel andnud mƵisahƤrra Mihklile kƵige viletsama hobuse, riiaka karjatĆ¼druku ja ƶelnud: Kui tood sĆ¼gisel sama saagi kui varemalt, saad mƵisa endale. Ausa tƶƶ ja vaeva eest saigi ta mƵisa endale. Lige nimi on tulnud sellest, et maa oli lige ja mƤrg. Mihkli vanem poeg vƵttis Kuristest naiseks Liisu. Sellest pĆ¼hast suguvƵsast on vƵrsunud kolm kogudust: Ligema, Nurste ja Kuriste lisaks veel Vene Ć•igeusu kogudus.