|
Ülo Sooster sündis 1924. aastal Hiiumaal. Sünnikoha rõhutamine on tema puhul eriti oluline, sest oma hilisemas loomingus toetub ta selle sümbolitele kadakatele ja kaladele. Rohkem kui ükski teine eesti kunstnik on ta neile lihtsatele ja kohalikus kontekstis argistele objektidele andnud sügava metafüüsilise tähenduse. Mäletan, kuidas kuuekümnendate uuenduslikum kunstnikkond kala eriti latikat ja lesta oma paljudes piltides produtseeris, takkajärgi tarkusena teenäitajaks Sooster, ent tulemuseks ikka nurgeline või lihtsalt dekoratiivne kala. Sooster seevastu formuleerib oma kala kontseptsiooni selgelt ja kaunilt see on korra saareke keset veemassi kaost. Samamoodi pole ka kunstniku kadakad pelgalt Hiiumaa puud, vaid analoogsed korrastatud looduse sümbolid kesk valgust, millesse ümbritsev maastik tihti sulab. Valguse väli on neis maalides just põhilisi muutuvaid kvaliteete, väljendades rohkem kunstnikusiseilma kui mälestusi lapsepõlvest. Päritolu on inimesele üks neid seadmusi, mida ta muuta ei saa see on valikuta antud lähtepunkt, kust me kõik alustame, et liikuda erinevais suundades.
Palju kasutatud muna-kujund on Soosterile isiklikust gnoseoloogiast tähtsaim sümbol. Muna on meie kõigi olemise alus, kogu ainelise maailma sünni sümbol.
Sürrealistlik Sooster
Ülo Soosteri loomingus võib eristada kolme eraldiseisvat loomingujƤrku: pallaslikku, modernistlikku ja sürrealistlikku. Kahe viimase ajalisi piire on raske tƤpselt mƤƤrata, kuna Soosteri kunstiotsingud kulgesid sageli paralleelselt. Pallaslik etapp on aga kronoloogiliselt hƤsti piiritletav Ƶpinguajaga Tartu Kunstiinstituudis aastail 1943-1949. Viibimine aastail 1950-1955 poliitvangina parandusliku tƶƶ laagris PƵhja-Kasahstanis tƵi kaasa veel ühe loomingutahu - laagrijoonistuste sarja. Perestroika-aastatel hakati poliitvangide kunstikatsetusi NƵukogude Liidus vaatlema eraldiseisva kunstiilminguna nimetusega "laagrikunst" ja selle esindajaks loetakse ka Soosterit.
Alates 1950. aastast kulges Soosteri loominguline elu vƤljaspool Eestit ja eesti kunsti konteksti. SeetƵttu seisavad uurijad Soosteri loomingu interpreteerimisel sageli raskuste ees, mida pƵhjustab olude mittetundmine ja Soosteri isiku deÅifreerimatus. Moskva kunstiteadlaste tƶƶdes avaldub kaks Soosteri retseptsiooni tüüpi. Neist esimene, poliitiline, keskendub kunstniku laagriaastatele ja tema osatƤhtsusele dissidentluse loomisel Moskvas ning rƵhutab Soosteri avangardistipositsiooni nƵukogude kunstis. Teist vaatekohta esindab Ilja Kabakov, kelle kontseptualistliku lƤhenemise eesmƤrgiks Soosteri monograafias on kunstniku loomingu kujutamine eelkƵige just protsessi ja mitte tulemusena. MƵlemas tüübis on keskne vabaduse probleem, millel on nii poliitiline kui puhtalt loominguline tƤhendusvarjund. Sooster, kes esindas arginorme hülgavat kƤitumistüüpi, eksperimenteeris oma loomingus piiridega ja pani neid proovile. Ta realiseeris end kohati lausa piiritus uuenduslikkuses, mis torkas NƵukogude Liidu rangelt reglementeeritud kunstielus teravalt silma ning pƵhjustas kunstnikule jƤtkuvalt uusi poliitilisi konflikte.
Soosteri mitmekülgses isiksuses on võitlejanatuur üks esileküündivamaid. Suisa enesehävitusliku kirega jättis ta käsutamata võimalused kompromissideks või elulaadi muutmiseks. Ta destabiliseeris totalitaarset süsteemi kõigi tema võimuses olevate vahenditega ning valitud taktika osutus edukaks - lõpuks ei suutnud teda takistada enam keegi peale tema enda. Sooster pööras pahupidi mitmed olulised mõisted ning opositsionäärina kehtestas oma reeglid, mis on teinud ta huvipakkuvaks totalitarismi jäikade piiride lõhkujana. Vastukaaluks Soosterile-võitlejale võib tema isiksuse teise olulise tahuna esile tuua Sooster-ülesehitaja, kes loob uusi mõisteid. Tema looming sisaldab, vastavalt läbitavale arengujärgule, selliseid raskesti tõlgendatavaid ilminguid nagu universaalsus, lõpmatus, sünd, surm ja erootika.
Et Sooster esindas "kodumaatut kunstnikku", on rahvuslikud narratiivid tema puhul teisejärgulise tähtsusega. Alles elu lõpul murravad lapsepõlve maastikud end Soosteri sümboolikasse, kuid suhted kodumaaga kujutavad endast tänaseks juba lahtirääkimatut teemat. Me võime jälgida üksnes tema võõrdumuse kujunemist ja teha oletusi.
Mees, kes tahtis kõike proovida
Katkend Ćlo Soosteri abikaasa Lidia Serh-Soosteri memuaaridest:
Viimastel aegadel oli Ćlo hakanud vihkama raamatuid. Ta lausa kannatas sellepƤrast, et teda tuntakse ennekƵike graafikuna, aga mitte maalijana, kuigi just maal oli tema loomingu sisuline osa. Ćkski raamat, mida ta illustreeris, ei ilmunud tavalisel kombel. Ikka ja jƤlle noriti ta piltide kallal, ikka ja jƤlle sunniti teda midagi ümber joonistama seda muidugi olmelise maitse kasuks.
Olme! Aga Ćlo uskus hoopis hauatagust elu. Ja seda, et ka Marsil on elu. Ta tahtis kƵike lƤbi tunnetada ja Ƥra proovida. Peamine, ta tahtis tunda seda, mida tunnevad inimesed siis, kui lƤheneb surm. Ta tahtis teada, mis on paradiis ja pƵrgu, ta tahtis tunda saada puhastustule piinu. Ta rƤƤkis mulle enam kui kord, et tahab teada, mida tunneb see, keda tapetakse. Ćkskord sidus ta endale nƶƶri kaela ja sikutas sƵlme kuni iivelduseni. PƤrast seda oli saabunud magus ja taevalik kergendustunne. Alles siis laskis Ćlo silmuse lƵdvaks.
Rohkem kui kord seisis Ćlo paduvihmas, kuulatades Ƥikese mürinat ja vaadates vƤlkude sƤhvimist. Rohkem kui kord lamas ta kuni külmumiseni paksus lumes. Ćkskord sidus ta ennast ƶƶseks puu külge kinni: ta tahtis nimelt nƤha kuud ja tƤhti lƤbi une.
Jumal küll, mis sellele hullule kunstnikule ainult pƤhe ei tulnud! Ta proovis koguni morfiumi ja suitsetas haÅiÅi. Seda kƵike selleks, et oma piltides edastada inimeste tundeid. Ta tahtis armastada kƵiki naisi maailmas: nii pakse kui kƵhnu, ilusaid ja koledaid, blonde ja brünette, punapƤid ja kastanikarva naisi. Ta tahtis tabada tabamatut. Ćlo jooksis nagu metsloom puuris, kurvastas hƤƤlekalt mƶirates, et teda ei mƵisteta. Ta trampis raevus jalgadega, et siis minna ja uputada oma raev viina sisse. Aga siis tuli ƶƶ, tuli uni, ja Ƥrgates naeratas ta mulle vastu ja tormas tƶƶ kallale.
Ma ei mƤleta, et ta oleks kunagi rƤƤkinud patust ja kahetsusest. Ma ei mƤleta, et ta oleks süvenenud religiooni saladustesse. Ćlo oli ateist, ent samas hƤsti valgustatud ateist. Ta tundis piiblit. Talle meeldisid arutelud maailma loomisest. Ta teadis moslemite, katoliiklaste, luterlaste ja baptistide usutalitusi. Minu isaga rƤƤkis ta judaismi rituaalidest. Talle pakkusid huvi kƵik asjad. Tal oli asja igale poole.Ā
Elulugu: kronoloogia
1924
Sündis 17. oktoobril Hiiumaal KƤina vallas Ćhtri külas Pendi talus. Sai eesnimeks Ćlo-llmar. Soostereid kutsuti külas "paganasuguharuks". Isa Johannese suguvƵsas oli mitmeid Ƥrksa vaimuga inimesi. Isaisa Juhan oli küll talupidaja, kuid samas ka kooliinspektor, baptisti-jutlustaja, pillimees ja Eesti Rahva Muuseumi korrespondent. Vanaonu Priidu püüdis tƵlkida Uut Testamenti kreeka keelest eesti keelde. Isa Johannes meisterdas pille ning musitseeris koos oma vendade ja Ƶega perekonnaorkestris. Onu Julius tegeles joonistamise ja modelleerimisega. Ćlo kunstiharrastus ilmnes varakult: ta tegeles savist voolimisega, joonistas ning alustas ka esimeste graafiliste katsetustega linoolil. Uurimaks kunstiraamatuid Ƶppis iseseisvalt prantsuse ja inglise keelt.
1926
Perre sündis tütar Meedi. Pärast vanemate lahkuminekut kasvatas lapsi ema Veera.
1932
Alustas kooliteed Ćhtri algkoolis.
1938
LƵpetas Ćhtri algkooli ja jƤtkas Ƶpinguid KƤrdla Reaalkoolis.
1939
1. septembril puhkes Teine maailmasƵda. 28. septembril sƵlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel pakt, mille alusel rajati Eestisse NƵukogude Liidu sƵjavƤebaasid.
1940
24. juunil toimus Eestis kommunistlik riigipööre ning 6. augustil liideti Eesti NSV Liidu koosseisu. Lõpetas Kärdla Reaalkooli II klassi ja viidi üle järgmisse, kuid andmed selle lõpetamise kohta puuduvad.
1941
22. juunil tungis Saksamaa NƵukogude Liidule kallale. Isa mobiliseeriti NƵukogude Armeesse, naasis ema juurde Ćhtrisse, kus abistas vanaisa talupidamises.
1943
Hilissügisel astus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli "Pallas". Ado Vabbe toetas andeka noore vastuvõtmist, kuigi Soosteril puudus keskharidust tõendav
dokument, l kursusel oli tema peamiseks õpetajaks Juhan Nõmmik, kes rõhutas eriti söega joonistamise osatähtsust. Akvarelli ja krokiid õpetas Johannes Võerahansu ning maali lühikest aega Aleksander Vardi. Soosteri lemmikkunstnikud olid impressionistid.
1944
MƤrtsis mobiliseeriti Saksa sƵjavƤkke ja saadeti vƤljaƵppeks TÅehhimaale Deutsch-Brodi sanitaride kursustele, mille lƵpetas juulis. Tutvus kursustel Valdur Ohakaga. MƵlemad tulid Eestisse Kloogale, kust nad saadeti JƵhvi lƤhistele rindele. SƵjatee lƵppes Avinurme all, pages seejƤrel Hiiumaale. ĆlesƵidul aitas teda isa, kes oli toona punavƤes. Sügiseks olid saksa vƤed Eesti territooriumilt taandunud. Hilissügisel naasis Tartusse kunsti Ƶppima. "Pallas" nimetati Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks. Elas koos Johannes VƵerahansu, Lagle Israeli, Mari RƤƤgu, Helve ja Ants Viidalepa jt. Lepiku tƤnava ühiselamus.
1945-1947
2. septembril 1945 lõppes Teine maailmasõda. Soosteri toakaaslasteks Lepiku tänava ühiselamus olid Valdur Ohakas, Heldur Viires ja August Teearu. 1946. aasta jaanuaris üüris korteri algul Marja, hiljem Vanemuise tänavale. II ja III kursusel oli maaliõppejõuks Elmar Kits, üks Ado Vabbe õpilasi. Vabbe hakkas maali andma IV kursusel nn. portreemaali ateljees. Käis koos E. Kitsega vabas õhus maastikku maalimas. Tegeles skulptor Enn Roosi juhendamisel portreeskulptuuriga. Pärast koolitööd käisid nii õpilased kui õpetajad koolimaja vastas asuvas kohvik-sööklas "Horn" istumas. Kuna kohvikukultuur oli veel au sees külastati ka Tartu kohvikuid "Ateena" ja "Werner". Õhtuti istuti tihti õllesaalis. Kujunes eriline aupaklik õpetaja-õpilase suhe E. Kitsega. Valmistas koolivaheaegadel kodus jugapuust joonistussütt ja spaatlilabidaid. Tema kaaslasteks olid V kursusel Helga Imelik (Jõerüüt), Harri Pudersell, Silvia Jõgever, Valdur Ohakas, Lüüdia Mark (Vallimäe-Mark), Tiina Sepp, Heljulaine Orlov (Zauram), Veelaine Ternel (Päi), Valdur Silm (Tugi), Eva Ole, Hannes Varjun, Ella Sikka, Hannes Pilter, Valve Sassijan (Pilter), Adu Säärits, Otto Paap, kes kõik ei lõpetanud instituuti. Vanematel kursustel õppisid Kaja Kärner, Valve Moss (Janov), noorematel Ester Potisepp (Roode), Henn Roode ja Heldur Viires. Viimatinimetatud ja S. Jõgever, L. Saarts, V. Ohakas ja L. Mark käisid Tartu Kunstimuuseumi raamatukogus kunstiajakirju vaatamas, loeti Max Jacobi käsitlust Picassost, Herbert Readi "Moodsa kunsti" sõjaeelset tõlget. Henn Roode tõlkis eesti keelde Raymond Escholier' raamatu "La peinture frangaise XXe siecle". Vaimustuti prantsuse kunstnikest R Bonnard'ist ja E. Vuillard'ist. Vaadati Tartu Kunstimuuseumi maalikogus, Endel Kõksi ema juures ja Karl Pärsimäe sugulaste Kookide juures Tallinnas varasemat eesti kunsti. Arutati E. Kitse ja J. Võerahansu personaalnäitusi. Vaimustus Ilmar Laabani sürrealistlikest luuletustest. Koolivaheaegadel käis Hiiumaal, 1946. aasta suvel koos H. Viiresega. Kooliaja pildid on realistlikud, neile on iseloomulik tugev vormitunne. Palju on Hiiumaa maastikke, koolikaaslaste portreid, Tartu vaateid ja värvilise pliiatsiga visandatud kohvikustseene, mitmetel teemadel monotüüpiaid. Katsetas moodsa kunsti erinevaid laade, üheks lemmikkunstnikuks kujunes Picasso. Viimasel kursusel jõudis abstraktse kunstini, kuid selles laadis tööd pole säilinud. Meieni jõudnud üksikud mustad, riidega ületrükitud kompositsioonid on peaaegu abstraktsed.
1948
PƤrast ĆK(b)P Keskkomitee otsuse avaldamist V. Muradeli ooperi "Suur sƵprus" kohta algas sotsialistliku realismi ideoloogia pealetung, meetodist kƵrvalekaldujaid süüdistati formalismis. Etteheiteid pƤlvisid mitmed Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ƵppejƵud, kriitiliselt jƤlgiti lƵpetajate diplomitƶƶde teemade valikut. V kursuse teisel semestril tekkis konflikt Vabbele mƤƤratud assistendi I. Anton-Aguga, viidi üle A. Vardi kompositsiooniateljeesse. 4. oktoobril kinnitas komisjon lƵplikuks diplomitƶƶ teemaks "Tartu raudtee depoo dispetÅer" (tƶƶ kaitsmisel "Tartu tƤnava asfalteerimine"). Varasem teema - toonase tippsportlase Heino Lipu portree -heideti kƵrvale, sest portreteeritaval polnud vƵimalik poseerida. Diplomitƶƶ juhendajaks mƤƤrati E. Kits.
1949
Elas diplomitöö valmimise ajal ühiselamus (praeguses Tartu Kunstimuuseumi hoones Raekoja plats 18), kus tal oli ateljee. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi riikliku eksamikomisjoni otsusega omistati talle 28. juunil kunstnik-maalija kvalifikatsioon. Pärast lõpetamist sõitis töö leidmise lootuses Tallinna. Sai ateljee Pika jala torni, 1. septembril kirjutas avalduse ENSV Kunstnike Liitu astumiseks. Vahistati 28. detsembril. Vangistati ka õpingukaaslased L. Saarts, V. Ohakas, H. Viires, H. Roode ja E. Roode. Esitati absurdne süüdistus kuulumisest nõukogudevastasesse grupeeringusse, kus olevat arutatud vastupanu küsimusi juhuks kui Ameerika ja Suurbritannia tungivad Nõukogude Liidule kallale, samuti võimalikke põgenemisteid NSV Liidust Pariisi, sh. Hiina kaudu. Soosterit süüdistati Hiiumaal lennuki kaaperdamise ja Rootsi põgenemise kavatsuses. Esitati ka küsimusi õppejõudude A. Vabbe, E. Kitse jt. pedagoogitöö, nende nn. formalistlike ja väikekodanlike kunstivaadete kohta. Tööd läksid ateljeest kaduma, legendi järgi kästi järgmisel ateljee üürnikul need põletada.
1950
Ćlekuulamised kestsid 14. juunini, mil sƵjatribunal langetas § 58-1 a, 58-11 alusel oma otsuse. Sooster saadeti 10 aastaks vangilaagrisse Dolinkasse, mis asus Kasahhi NSV-s Karagandast 5 km kaugusel. Tartu vanglas oli ta ühes kambris H. Viiresega, enne Ƥrasaatmist V. Ohaka ja L. Saartsiga. Viimasega (teise versiooni kohaselt toimus arutlus H. Viirese ja H. Roode vahel) arutati, milline peaks olema uus kunst ja nimetati see "dünaamiliseks staatikaks". V. Ohakas tegi joonise, mis teooriat visuaalselt iseloomustas. Leningradis, enne erinevatesse sihtpunktidesse laialisaatmist, oli ühes kongis koos H. Viirese ja V. Ohakaga. Oli vangilaagris esialgu tuletƵrjuja. Kohtus laagris poeet Roman Sefiga, kes oli saadetud laagrisse 15-aastase poisikesena. Nende sƵprus jƤtkus ka hiljem Moskvas. Tartu Kunstiinstituudi ƵppejƵu ametist vabastati A. Vabbe, E. Kits ja A. Vardi ning vaid aastase tƶƶloleku jƤrel ka K. KƤrner, keda ametnik nimetas "jƤtistega suhtlejaks". Tartu Kunstiinstituut otsustati üle viia Tallinnasse, Tartusse jƤi ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakond, mis tegutses kuni 1955. aastani. Joonistas pidevalt nii vanglas kui ka vangilaagris, kƵige enam kaaslaste portreid. Tihti oli joonistusvahendiks ahjust nƤpatud süsi. Laagris sai oma harrastuse eest 5 pƤeva kartsa. Joonistused visati kƤttesaamise jƤrel koristuseks ahju, kust Sooster neid pƤƤsta püüdis. MƵned sƤilinud tƶƶd on pƵlenud ƤƤrtega. Salaja valmisid olmestseenid vangide elust ja erootilised stseenid. MƵnedele pisikestele mustvalgetele joonistele on kirjutatud stseeni pealkiri ja vƤrvid, nagu oleks tegemist suuremate tƶƶde kavanditega. Osa vangilaagri-joonistustest on hoiul Tartu Kunstimuuseumis.
1953
5. mƤrtsil suri J. Stalin. Vangistatute omaksed hakkasid kirjutama palvekirju kinnipeetavate vabastamiseks.
1954
Kohtus sügisel vangilaagris oma tulevase naise, Moskvast Dolinkasse pagendatud juuditari Lidia Serhiga, kes oli laagris tänu sõjaaegsele sõprusele ameerika lenduriga. Aastail 1943-1946 oli ta olnud asumisel Krasnojarski krais, 1950. aastal arreteeriti ta nõukogudevastase propaganda pärast taas ja saadeti 7 aastaks vangi. Kohtumise ajal töötas Lidia naistelaagris kunstnikuna. Tutvumise ajal töötas ka Sooster laagri kultuurimajas kunstnikuna. Maalis vangilaagris hulgaliselt autoportreid, neist üks ekspressiivsemaid on 30. sünnipäevaks valminud "Hirm" - mehe kramplikuks kärjeks avanenud suu.
1955
TƤnu kunstniku ametile sai vƵimaluse maalida, kƤsutades alusmaterjalina laagri postipakkide ümbriskangast. Vabastati Balti sƵjavƤeringkonna tribunali otsusega 4. detsembril vangilaagrist. Lüürilised joonistused armunud paarist ja noorest perekonnast, mille taustaks olid mƵnikord püramiidid ja palmid. VƤikesed tuÅikompositsioonid, kus laialivalgunud vƤrvi on vajutatud riide koemuster. Tulemuseks on monotüüpiat meenutav, kohati nonfiguratiivne kujund. Joonistas pidevalt Lidiat ja ennast.
1956
Ilmus NLKP Keskkomitee mƤƤrus isikukultusest ja selle tagajƤrgedest. Septembris toimus Ungaris ülestƵus, mille NƵukogude Liidu vƤed maha surusid. Toimus ENSV kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas. Lidia vabanes vangilaagrist. Kuna teda ei lubatud Moskvasse püsivalt elama asuda pƶƶrdus 30. aprillil tagasi Karagandasse. Sooster üüris endale ja Lidiale Dolinkas toa. Hakkas aastate jooksul valminud joonistusi tsoonist salaja vƤlja tooma. 4. juunist pƤrineb tƶƶlaagri eriosakonna tƵend selle kohta, et Sooster vƵis naasta oma endisesse elukohta. SƵitis koos Lidiaga Moskva kaudu Eestisse, peatus JƵhvis abielus Ƶe Meedi Kalle juures. SƵitis Tallinna lootuses saada ENSV Kunstnike Liidu liikmeks, milleks pidi maalima teatud arvu proovitƶid. Asus JƵhvis ja Kohtla-JƤrvel tegema eskiise kaevuritest ja nende tƶƶst kaevanduses. Lidia sai sissekirjutuse Meedi abikaasa ema juurde Tallinnasse, Ćlo aga JƵhvi Ƶe juurde. Septembris registreeriti JƵhvis nende abielu. Maalis Lidiast portree "Pruut". KƤis mitmeid kordi Tartus ning külastas oma instituudiaegseid sƵpru. Tartu külaskƤikude ajal toimusid elavad vestlused kunstiprobleemide üle, Ƶhutas vanu koolikaaslasi taas maalima. Vangistusest vabanesid ka V. Ohakas, H. Roode, E. Roode ja H. Viires, kes asusid elama Tallinna. Rooded ja Viires jƤtkasid Ƶpinguid Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, kus avaldasid tugevat mƵju noorematele kunstiƵppuritele. Ei vƵetud Eesti NSV Kunstnikke Liitu. Oktoobris kolisid Soosterid Moskvasse, asusid elama Lidia vanemate juurde Krossini tƤnavas. Moskvas olid vangistusest vabanenud Boriss SveÅnikov, Lev Kropivnitski, Arkadi Å teinberg. Oktoobris avati PuÅkini-nimelises Kujutava Kunsti Muuseumis Pablo Picasso nƤitus. Kohtus taas poeet Roman Sefiga, kes tutvustas talle kunstnik Juri Nolev-Sobolevi. Avati kohvik "ArtistitÅeskoje", kus hakkasid koos kƤima kunstnikud, ajakirjanikud, teatritegelased. Siin esines esmakordselt Bulat Okudžava. Oktoobris avati teater "Sovremennik", mille liidriks oli jƤrgneva 15 aasta jooksul Oleg Jefremov, kelle-ga puutus kokku ka Sooster. Loomingut mƵjutasid vangilaagri pained. On sƤilinud suletud vaatega maastikke, palju esineb aia ja tara kujundit, telefonipostide ridu. Valmisid JƵhvi ümbruse maastikud.
1957
Moskva kunstnike ja intelligentsi hulgas valitsesid N. HruÅtÅovi "sulaaja" meeleolud. Hakkasid toimuma nn. korterinƤitused. Maneežist kujunes kunstinƤituste saal. Toimusid III Moskva linna ja oblasti noorte kunstnike ning Eli Beljutini stuudio nƤitused. Suvel toimus VI Ćlemaailmne noorsoo- ja üliƵpilasfestival, mille raames korraldati M. Gorki nimelises Kultuuripargis 52 maa kunstnike osavƵtul workshop ning nƤitus, kus eksponeeriti ka abstraktseid tƶid, korraldati loenguid. Inglase kunstnikest abielupaari Harry ja Catherine Colmani Ameerika kunsti kƤsitleval loengul ja Harry Colmani maalimisseansil osales eesti kunstnikest Lola Liivat-Makarova, kelle loomingusse jƤttis kƵnealune kogemus tugeva jƤlje. NƤitust külastas rida teisigi eesti kunstnikke. Abstraktsed tƶƶd valmisid Soosteri Ƶpingukaaslastel K. KƤrneril ja V Janovil. Esimese nonfiguratiivse tƶƶ tegi kunstiinstituudi üliƵpilane Olav Maran. Nii Moskvas kui Eestis oli vƵimalik tellida sotsialismimaade kunstiperioodikat, eriti populaarseteks kujunesid TÅehhoslovakkia ja Poola ajakirjad. Ćüris koos J. Soboleviga ateljee, mis asus Moskva edelarajoonis. VƤhemalt kord nƤdalas joonistati ühiselt akti, modellideks brünett Žanna Lerner ja blondiin Julia Bulanova. Uuriti kubismi, dadaismi ja sürrealismi; R Picasso, G. Braque'i, Soosteri Ƶhutusel ka M. Ernsti ja R. Magritte'i, G. de Chirico, A. Morandi ja J. Pollocki loomingut. Soosteril olid moodsast kunstist ilmselt mƵnevƵrra suuremad teadmised ning selja taga tugevam maalikool kui noortel Moskva kunstnikel. Loodi tƶid modernismi klassikute vaimus. Sobolev külastas koos Soosteriga Eestit. 28. detsembril sündis poeg Tennopent (perekonnaseisuametis ei lubatud kahte eesnime sidekriipsuga eraldada). Joonistuste temaatikas oli endiselt olulisel kƶhal armunud paar e. arabesk rannal, kuid nüüd asus deformeerima figuuri. MƵnes tƶƶs on piirjooned teravad, vormid geomeetrilised, figuurid teineteisega pƵimuvad. Samas stseenis omandasid amƶƶbja keha ja nupp-peaga figuurid sürrealistliku varjundi. Hilisemates tƶƶdes arenesid seda tüüpi figuurid abstraktsete lihalike vormideni. Portreepeades kƤsutas deformatsiooni, kus silmad, nina ja suu on vahetanud asukohad. LƵi joonistusi, kus üldistatumal tasandil on püütud edastada vangilaagri elu ja üksiku inimese traagikat. Ka neis deformeeris figuuri. Eestit külastades maalis nii Hiiumaa kui JƵhvi ümbruse maastikke. Sai ĆLKNĆ KK kirjastuselt "Molodaja Gvardija" esimese tellimuse raamatu illustreerimiseks (tatari kirjaniku Rafail Tuhvatulini jutustused "Suvises kuumuses"). Valmisid kaasaegsete egiptuse kirjanike jutustuste kogumiku "Koht maa peal" illustratsioonid.
1958
Mais algasid laupƤeva- ja pühapƤevaƵhtused koosviibimised Oskar Rabini korteris. Juunis toimus IV Moskva noorte kunstnike nƤitus M. Gorki nimelises Kultuuripargis, kus esines portreejoonistusega Lidiast. 23. oktoobril anti kirjanik Boriss Pasternakile Nobeli kirjanduspreemia. H. Kitsel, A. Vardil, H. Viiresel ja L. Saartsil valmisid esimesed abstraktsed tƶƶd. Juunis hakkas koos J. Soboleviga külastama alternatiivse intelligentsi kooskƤimise kƶhaks kujunenud kohvikut "ArtistitÅeskoje". Kirjastusele "Detgiz" valmisid koos J. Soboleviga tehtud illustratsioonid skulptor Ernst NeizvestnƵi ema Bella Dižuri raamatule "Klaasist jƵgi". Tutvus Dižuri vahendusel kunstnik Boriss Žutovskiga. Hakkas tihedalt suhtlema kunstnik Ilja Kabakoviga. Kohtus tƵlkija ja kirjastuse "Hudožestvennaja literatura" toimetaja Romuald Minnaga, kelle isa oli eestlane. Eestis kƤikudel peatus R. Minna Soosteri soovitusel V. Janovi juures. Sai tellimuse illustreerida eesti autorite teoseid, esimesena valmisid illustratsioonid A. Jakobsoni jutustuste kogumikule. Valmis vangilaagri elu üldistusena mƵjuv maal "Inimene, kes kuivatab rƤtikut tuule kƤes". Maastikes esines jƤtkuvalt, ilmselt alateadvusliku suletud territooriumi paine kajastusena, tara ning telefonipostide lƵputu rea motiiv. Naisaktid muutuvad tugevaks ja vormikaks. Valmisid esimesed kompositsioonid kadakate teemal ja tugevasti stiliseeritud vormiga picassolikud natüürmordid. Palju deformeeritud figuuridega antiigiainelisi joonistusi. Lootis tƵlkijate August Annisti ja Karl Reitavi nƵusolekul illustreerida Homerose eeposeid. Joonistused erekteerunud peenisega sarvikust ja lamavast naisaktist rannal. Portreejoonistused pojast, sh. kaks joonistust poisikesest lindudega.
1959
15.-27. septembrini toimus N. HruÅtÅovi visiit Ameerika Ćhendriikidesse. 19. mail avati Sokolnikis Ameerika kunstnike nƤitus, kus eksponeeriti ka J. Pol-locki, A. Gorky, M. Rothko jt. maale. Algas nƵukogude kunstnike teoste illegaalne müük LƤƤnde. Septembris sai J. Sobolev kirjastuse "Znanije" peakunstnikuks, kirjastuses sai tƶƶd ka Sooster. Osales juunis NLKP Moskva linnakomitee korraldatud raamatukunstnike, graafikute ja plakatistide nƤitusel Kunstitƶƶtajate Keskmajas, kus esines ka E. Beljutini stuudio. Esines Leipzigi nƤitusel "Maailm lapse silmade lƤbi", pƤlvis diplomi joonistuse "Poiss tuvidega" eest. Aprillis-mais toimus Tallinna Kunstihoones esimene noorte kunstnike tƶƶde nƤitus, kus olid vƤljas ka Soosteri koolikaaslaste tƶƶd. O. Maranil valmis esimene sürrealistlik maal "VƤljavaade". Illustreeris F. Tuglase "VƤikest Illimari", R. Sirge ja A. H. Tammsaare teoseid. Valmisid mitmed grotesksed ja huvitava deformatsiooniga portreed ("Piero della Francesca", "Juri Sobolev", ilmselt ka "Autoportree" jt.). JƤtkuv huvi natüürmordi ja kƤiade vastu. Esimesed muna-motiiviga kompositsioonid. Tƶƶdesse tuli jƵemotiiv purjekatega. LƵi tuulelohe saba meenutava kujundiga abstraktseid joonistusi. Joonistused ažuursetest, geomeetrilistest mosaiigikildudest koosnevatest kadakatest. JƤtkas aktidega mererannal, millest mƵned muutusid peaaegu abstraktseteks vohavateks vormideks. Esimene joonistus paokil huultest, milles palju pisikesi huuli. KƤsutas tƶƶdes vƤrvilaikudega pƵimitud kollaaži.
1960
Moskvas toimus kolme Balti liiduvabariigi kunstinƤitus. Mai lƵpus avati V. Majakovski muuseumis kunstnik El Lissitzky tƶƶde nƤitus. Soosterite Krossini tƤnava korter muutus teisipƤeviti avangardse intelligentsi kooskƤimise kƶhaks. Enamasti olid kƶhal J. Sobolev, R. Minna, J. NutovitÅ, Vladimir Jankilevski, Boriss Zutovski, Mihhail Grobman, kunstiteadlane Irina Uvarova, hiljem laienes osavƵtjate ring veelgi. Moskvas olles ƶƶbisid ateljees Eesti sƵbrad, kellele tutvustas Moskva kunstnikke, nƤitusi ja head kunstikirjandust sisaldavaid raamatukogusid. Mais-juunis toimus Tallinna Kunstihoones noorte kunstnike nƤitus. Sooster eksponeeris F Tuglase "VƤikese Illimari" illustratsioone. See oli ainus Soosteri esinemine ametlikult korraldatud nƤitusel Eestis. 1. septembrist-11. oktoobrini toimus Tartu VIII Keskkoolis S. JƵgeveri korraldatud Tartu kunstnike rühma (V. Janov, S. JƵgever, K. KƤrner, V. Ohakas, Ć. Sooster, L. Saarts, L. VallimƤe-Mark, H. Viires ja L. Israel) nƤitus. Soosterilt oli nƤitusel 20 tƶƶd: illustratsioone (sh. F. Tuglase "VƤikesele Illimarile"), antiigiainelisi tuÅijoonistusi, üks kala-motiiviga teos, kompositsioonid vangilaagri teemal, kaks Ƶlimaali kadakatest, "EmajƵgi", "Kaupmees" ning "Natüürmort". NƤituse idee pillas Sooster, kes otsis Eestis esinemise vƵimalusi. NƤitust saatis esialgu S. JƵge veri tekst, kus iseloomustati kƵigi esinejate ühiseid loometaotlusi. Hiljem saatis teksti ka H. Viires. MƵlemad tekstid olid seinal vaatajatele lugeda. NƤitusest kirjutas arvustuse toonane keskkooliƵpilane Mati Unt. VƤljapanek tƵi endaga kaasa palju ebameeldivusi. Nii Kunstnike Liidu Tartu osakonnas kui ka Tartu TSN TƤitevkomitees toimusid hukkamƵistvad koosolekud, S. JƵgever pidi aru andma ENSV Kunstnike Liidu juhatuse koosolekul Tallinnas, ajalehes "Edasi" ilmusid kriitilised artiklid. S. JƵgever saadeti hiljem Moskvasse n.-ƶ. loomingulisse komandeeringusse nƵukogude kunsti tundma Ƶppima, peamiselt tutvus ta seal raamatukogudes kunstikirjandusega. Külastas Tartus Ellinor Aikit, kelle tugevalt krobelise faktuuriga kihiti maalitud pildid avaldasid talle tugevat muljet. Piltidele ilmus hilisemaid tƶid iseloomustav reljeefne faktuur. KƤsutas faktuuri maalimiseks pastat, mille pinda kord kraapis, kord tilgutas sellele vƤrvi. Viimast vƵtet kƤsutas ka joonistustes. Ćhele tilgutatud plekkidega abstraktsele kompositsioonile kirjutas sƵna "spots". Katsetas templi- ning kopika hƵƵrutud jƤljenditega munade, kƤiade jt. Kujundite tegemist. Ilmus A. Ditrihi raamat "Valgega mustal", kus osa illustratsioone on tehtud valge vƤrviga mustale paberile. KƤsutas hiljem musta fooni ka vabaloomingus. Lakoonilistes Ƶunte ja pirnidega joonistustes katsetas kƵrvetatud pindadega. Hulgaliselt abstraktseid, labürindile sarnanevaid joonistusi. LƵi sürrealistlikke pƤid, kus suu asemel on silm, silmas on piip, silmadeks on kƵrvad.
1961
12. aprillil lendas Juri Gagarin esimese inimesena kosmosesse. 3. augusti ƶƶsel ehitatakse Berliini müür, Euroopa riigid jagunesid lƵplikult kaheks poliitiliseks leeriks. Teadusesse ja progressi uskuvate Soosteri ja J. Sobolevi meeli kƶitsid toonased füüsikute mƵtteavaldused. Avati kohvikud "Molodjožnoje", "Aelita" ja "Sinjaja Ptitsa", kus kƤisid koos alternatiivse kultuuri esindajad. Siin mƤngiti džässmuusikat, mida armastas ka Sooster. KƤis Riia, Tallinna, Tbilisi jt. NSV Liidu linnade džässifestivalidel. Muusikaliste lemmikute hulka kuulus ka ansambel "The Beatles". Tarussast kolis Moskvasse maalikunstnik E. Å teinberg, kes külastas ka Krossini tƤnava korterit. 20. aprillil suri A. Vabbe. VƵttis osa A. Vabbe matustest. S. JƵgever organiseeris 18.-24. aprillini kestnud Soosteri joonistuste nƤituse Lohkva raamatukogus, kus oli vƤljas ka kolm tema enda tƶƶd. Saatis Tartu kevadnƤitusele kaks tƶƶd, mis lƤbisid žürii, kuid kƵrvaldati vahetult enne nƤituse avamist. Juulis toimus Tallinna LauluvƤljaku paviljonis noorte kunstnike nƤitus. Arvustuses kritiseeriti K. KƤrneri, S. JƵgeveri ja V. Janovi tƶid passiivse eluhoiaku ja intiimsuse pƤrast. Oktoobris tuli kolmeks kuuks H. Viires, samal ajal kƤis Moskvas ka V. Janov. H. Viires tegi Füüsika Instituudi nƤituse jaoks valiku V. Jankilevski joonistustest ning autor aktsepteeris tema valikut. Sooster ja Viires tƶƶtasid koos, mƵlemal valmis hulgaliselt nooremaid kunstnikke mƵjutanud joonistusi. V. Janov külastas mitteametlikku nƤitust J. NutovitÅi korteris, kus esinesid Erik Bulatov, Eduard Å teinberg, Vladimir Veisberg, Otari Kandaurov, Aleksandr Haritonov, Lidia Masterkova, Oskar Rabin, Dmitri Plavinski, VjatÅeslav Kalinin, Vladimir Jankilevski, Vladimir Nemuhhin, Nikolai VetÅtomov, Lev Kropivnitski, BateÅkin, Valentina Kropivnitskaja, Anatoli Brussilovski, Mihhail Kulakov. Valmisid maalid "Kitsed" ja "Mustad kadakad". Ilmus kolme rinna, kƤe ja jalaga sürrealistliku tantsiva hiidnaise kujund. KƤsutas uudse vahendina viltpliiatsit, millega tegi üle ka varasemaid tƶid.
1962
Novembris ilmus ajakirjas "NovƵi Mir" Aleksandr SolženitsƵni jutustus "Ćks pƤev Ivan DenissovitÅi elus". 11. aprillil avati Moskvas üleliiduline noorte kunstnike nƤitus, mis oli pühendatud ĆLKNĆ XIV kongressile. Kirjutas avalduse NSVL Kunstnike Liidu Moskva osakonnale, et astuda graafika sektsiooni liikmeks. Sai Ƥraütleva vastuse. Hotellis "Junost" kuulutati vƤlja V. Jankilevski, J. Sobolevi, Ć. Soosteri ja E. NeizvestnƵi nƤitus, mida ei avatud. 26. novembril toimus ühepƤevane nƤitus Ć•petajate Majas BolÅaja KommunistitÅeskaja tƤnaval, kus esinesid E. Beljutini stuudio, Ć. Sooster, E. NeizvestnƵi, V. Jankilevski ja J. Sobolev. VƤlismaise vƵttegrupi poolt nƤitusel tehtud filmilƵiku nƤidati Euroopa ja Ameerika telekanalites pealkirja all "Abstraktne kunst BolÅaja KommunistitÅeskaja tƤnaval". Selle tulemusena kutsusid parteifunktsionƤƤrid kƵiki osavƵtjaid esinema 1. detsembril avatud NSVL Kunstnike Liidu Moskva osakonna 30. aastapƤeva nƤitusel Maneežis. Teise korruse ühes ruumis eksponeeriti Soosteri, J. Sobolevi ja V. Jankilevski, kƵrval aga E. NeizvestnƵi tƶid. 1. detsembril külastas ekspositsiooni N. HruÅtÅov, kes sƵimas kunstnikke pederastideks ja Ƥhvardas nad laagrisse saata. Vahetas Soosteriga mƵned fraasid, kritiseerides tema (L. Soosteri mƤletamist mƶƶda) "Kuuvalget maastikku" vƵi, nagu mƤletab L. RabitÅev, kompositsiooni, kus oli kujutatud muna munas (see vƵis olla kompositsioon "Silm munas"). N. HruÅtÅovi kƤsul heideti parteilastest kunstnikud kommunistlikust parteist ja Kunstnike Liidu liikmed Kunstnike Liidust vƤlja, l 7. detsembril toimus NLKP Keskkomitees parteifunktsionƤƤride ja noorkunstnike esindajate esimene kohtumine, 24. ja 26. detsembril aga NLKP Keskkomitee ideoloogiakomisjoni koosolek, millest vƵtsid osa ka noored kirjanikud, muusikud ja kunstnikud. Ajakirjanduses ilmusid hukkamƵistvad artiklid, mille tulemusena teenimisvƵimaluste vƤhenemise tƵttu halvenes Soosteri ja teiste rünnaku ohvriks langenud kunstnike majanduslik olukord. Sooster oli sunnitud tƶƶtama isegi valenime Smorodin all. Lidia Sooster tƶƶtas algul Moskva VƤikese Teatri kunstilises tsehhis, hiljem N. Gogoli nim. teatris kunstnik-dekoraatorina. Krossini tƤnava teisipƤevadele ilmusid Aleksandr Haritonov ja Viktor Pivovarov. Juunis toimus Tallinna LauluvƤljaku nƤitusepaviljonis noorte kunstnike nƤitus, mille jƤrel noortenƤituste korraldamise traditsioon mƵneks ajaks kƤtkes. Valmisid Ƶlikompositsioonid "Suured kadakad", kus tuttavad kadaka ja muna kujundid on muutunud sürrealistlikeks vormideks, ja "Silm munas", kus silma kujund on kƵige jƤlgimise ja jƤƤdvustamise sümboliks. LƵi palju erinevate kujundite ja joontemƤnguga abstraktseid tuÅi- ja viltpliiatsijoonistusi. Viimase lapiku otsaga tƵmbas laiu vonkleva joonega kujundeid. Sündisid osaliselt kollaažitehnikas abstraktsed kompositsioonid mustal paberil, joonistused vohavate kasvudena mƵjuvate laialipuhutud tuÅiplekkidega. Tutvus füüsik Viktor Trostnikoviga, kellega alustas koostƶƶd raamatu "Füüsika: kauge ja lƤhedane" illustreerimiseks. Valmisid füüsikaainelised vabakompositsioonid, kus soosterlikud kujundid pƵimuvad taevakehade, füüsikaliste mudelite ja fotosünteesi skeemidega. J. Spangenbergi jutustuse "Linnud, jƤnesed, rebased ja teised" vƤrvilistel guaÅi- ja pastelltehnikas illustratsioonidel kƤsutas vƤrvipinna kraapimist ning kollaaži. Neile illustratsioonidele oli iseloomulik mƵƵtmatu avara ruumi tunne, mis saavutati silmapiiri madalale toomisega.
1963
Jaanuaris toimus Kremlis teine ning 7. ja 8. mƤrtsil kolmas parteitegelaste ja loomingulise intelligentsi kohtumine. Uuesti ilmusid süüdistavad artiklid. Eesti Riigiarhiivis sƤilitatava Soosteri ja tema kaaslaste 1949. aasta protsessi toimiku vahel on NSV Liidu Ministrite NƵukogu Julgeoleku Komitee kiri 15. juunist 1963, milles nƵutakse andmeid Ć. Soosteri kohtuasja kohta. Remondi ettekƤƤndel suleti kohvik "ArtistitÅeskoje". Krossini tƤnaval külastas Soosterit nn. lianozovlaste rühm, kuhu kuulusid Jevgeni Kropivnitski (visati jaanuaris just selle rühmituse organiseerimise eest Moskva Kunstnike Liidust vƤlja), tema naine Olga Potapova, nende tütar Valentina koos mehe Oskar Rabiniga ja poeg Lev Kropivnitski koos Boriss SveÅnikoviga, kes tahtsid nƤha Maneeži nƤituse tƶid. Ateljees kƤisid kineetiliste skulptuuride autor Lev Nusberg ja Francisco Arana Infante. Tallinnas toimus poeet Andres Ehini kodus O. MƤrani abstraktsete ja sürrealistlike kompositsioonide nƤitus. Sooster suhtles Maraniga, kellel oli hea kontakt ka tema eesti sƵpruskonnaga, sest viimane lƵpetas koos H. Viirese ja H. Roodega 1959. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. 1950. aastate lƵpust alates toimusid O. MƤrani juures nn. salongiƵhtud, kus kƤisid noored edumeelsed kunstnikud, kirjanikud, muusikud jt. Valmisid illustratsioonid raamatule "Füüsika: kauge ja lƤhedane". Illustratsioonide kallal tƶƶtades vaimustus füüsikast. Raamatus on palju skeeme, masinaid ja Soosteri lemmikkujundeid (nt. silm ja kƵrv), mis kohati hƵredalt viirutatud foonil mƵjuvad sama kummastavalt nagu hilisem maal "Maastik silmadega". Joonistas pilte kƤiadest, kellel N. HruÅtÅovi, L. Brežnevi ja A. Suslovi nƤgu. Krobelisi, kƤgardunud vorme kujutavad pildid, kus on kombatava faktuuri saavutamiseks kƤsutatud ohtralt ƵlivƤrvi koos pastaga, lƵi palju abstraktsioone.
1964
14. oktoobril vabastati ametist NLKP Keskkomitee peasekretƤr N. HruÅtÅov. Mais avati Moskvas Tagankal draamateater, mida asus juhtima Juri Ljubimov. Septembris toimus PuÅkini nim. Kujutava Kunsti Muuseumis F. Leger' nƤitus. Moodustus Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi noorte kunstiüliƵpilaste rühmitus ANK'64 (TƵnis Vint, Jüri Arrak, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Aili Vint, Enno Ootsing, TƵnis Laanemaa, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm ja Marju Mutsu), mille esimene nƤitus toimus oktoobris teatris "Estonia". O. MƤrani vahendusel tekkisid ANK'64 kunstnikel Ćlo Soosteriga tihedad sidemed, Moskvas kƤies külastati tema ateljeed. Sooster korraldas omakorda noorte kunstnike külaskƤike Tartu koolikaaslaste juurde. Ankilaste tƶƶdes on tunda nii Soosteri kui teiste Moskva avangardistide mƵju. Viljeldi sürrealistlikke joonistusi (eriti J. Arrak), abstraktsiooni ja kollaaži. Reedeti kƤidi koos TƵnis Vindi juures. Fotograaf J. NutovitÅi korteris Moskvas toimus ANK'64 kunstnike nƤitus, kus olid vƤljas ka Soosteri tƶƶd. Valmisid maalid "Maastik pommiga", erootiline kompositsioon "Huuled". Sooster saatis maali "Vana Tallinn" Tartusse ülevaatenƤitusele, kus žürii selle tagasi lükkas. Pollocki laadis tilgutatud vƤrviga abstraktsed joonistused, millest tegi tƵmmise teisele lehele. Hakkas taas joonistama kord realistlikke, kord sürrealistlikke noore pringi kehaga erootilisi naisakte. Valmisid illustratsioonid E. Voiskunski ja l. Lukodjanovi ulmejutustuste kogumikule "Aja ristteedel".
1965
I. Kabakov sai ateljee kunagise elamuühistu "Rossija" pƶƶningul Sretenski bulvaril, kuhu taotles ehitamisluba ka Sooster. Sretenski bulvari lƤheduses ateljeed omanud kunstnikke (Ć. Sooster, l. Kabakov, L. Lamm, E. NeizvestnƵi, E. Bulatov, V. Pivovarov jt) nimetas tÅehhi kunstikriitik DuÅan Konecney, neid ühe mƤrksƵnaga ühendades "sretensklasteks". Osales mitmetel nƤitustel: 7. juulist-19. septembrini koos A. Brussilovski, E. NeizvestnƵi, J. Sobolevi, V. Jankilevski, l. Kabakovi, B. Žutovski, L. Nusbergi ja grupiga "Dviženije" nƤitusel "Alternative attuali 2" Itaalias L'Aquilas; Noorte nƵukogude kunstnike (Ć. Sooster, E. NeizvestnƵi, M. Grobman, A. Brussilovski, E. Mihnov, J. Sobolev, V. Jankilevski, B. Žutovski) joonistuste ja graafika nƤitusel TÅehhoslovakkias; kaheksa Moskva kunstniku (sh. U. Sooster, I. Kabakov, V. Jankilevski; A. Brussilovski, J. Sobolev) nƤitusel TÅehhoslovakkias Usti nad Orlici Mostis; nƤitusel "Moskva kunstnikud" Poolas Zelena Gores ja Varssavis. Tegi esimese tƶƶ filmikunstnikuna ("Inimene ja aatom", režissƶƶr K. Dombrovski, "TsentrnautÅfilm"). Valmisid Soosteri suure langeva naisfiguuriga joonistus ja joonistus "Naine, liblikad ja masin".
1966
8. aprillil valiti L. Brežnev NLKP Keskkomitee peasekretäriks. Moskvas toimus kolme Balti liiduvabariigi kunsti näitus. Krossini tänava kunstnike seltskond lagunes koost, sest koliti erinevatesse uusrajoonidesse. Uueks kogunemiskohaks kujunes kohvik "Aelita". Eestis toimus taas noorte kunstnike näitus, ajakirjanduses kritiseeriti kõige teravamalt abstraktsionismi ja sürrealismi. Tallinnas ENSV Teaduste Akadeemia fuajees toimus eksperimentaalnäitus "Maal, graafika, foto", kus O. Maran esines abstraktsete maalide ja sürrealistlike kollaažidega. Tartu Kunstnike Majas toimus Elmar Kitse isiknäitus, kus eksponeeriti ekspressiivseid poolabstraktseid kompositsioone. Oktoobris esines Poolas Sopotis ja Poznanis näitusel "Kuusteist kunstnikku Moskvast". Organiseeris koos J. Sobolevi, L. Lammi jt. "lianozovlastega" ühisnäitust Dubnas, mis aga keelati.
Valmisid mitmed geomeetrilise kujuga kadakate kompositsioonid.
1967
Mais valmis I. Kabakovi tƶƶtoa vastas ruumikas vannitoa ja kƶƶgiga ateljee, kus nüüdsest veetis üha rohkem aega. Tartus formeerus Kaljo PƵllu eestvedamisel Tartu Ćlikooli Kunstikabineti juures kunstirühmitus "Visarid", kes organiseeris aastail 1962-1972 TĆ vanas kohvikus nii noorte kui mitmete avangardsete kunstnike tƶƶde nƤitusi.
1968
Maikuus laienesid Pariisi üliƵpilasrahutused mitmetesse teistesse riikidesse. 21. augustil viis NƵukogude Liit oma vƤed TÅehhoslovakkiasse, et ülestƵus maha suruda. Soosterid kolisid ƤƤrelinna metroojaama "RetÅnoi vokzal" lƤhedale uude korterisse. Veidi hiljem vahetati Lidia vanematega korterid kokku ning koliti LavotÅkini tƤnavale kolme tuppa. Ajakirjas "Detskaja Literatura" ilmus kunstnik Viktor Pivovarovi artikkel Ćlo Soosterist. Esines nƤitusel "Uus Moskva koolkond" TÅehhoslovakkias Ostravas. ANK'64 kƤis kevadel Moskvas, kus kohtuti Soosteri, I. Kabakovi, J. Soboleviga. ANK-i kunstnikud külastasid hiljem Moskvat veel korduvalt. Soosteri, l. Kabakovi, V. Jankilevski, V. Kalinini, L. Kropivnitski, J. Sobolevi, A. Brussilovski, O. Rabini, V. Nemuhhini, D. Plavinski, L. Masterkova jt. tƶƶd olid vƤljas kunstikoguja Aleksandr Glezeri "koduses muuseumis". Juunis esines Rooma galeriis "II Segno" nƤitusel "Moskva kunstnikud". J. Sobolevi eestvedamisel toimus džässifestivali ajal Tallinna Mustpeade Majas Moskva kunstnike (Ć. Sooster, J. Sobolev, V. Jankilevski, I. Kabakov jt.) ning noorte Tallinna kunstnike (eesotsas TƵnis Vindiga) ühisnƤitus. Valmisid maalid "Rind", "Torso", "Naine-kentaur", "MƵranenud muna". Joonistustel esineb taas kolme kƤe, jala ning rinnaga naine. Illustreeris J. Smuuli "JƤist raamatut". Alustas koos režissƶƶr A. Hržanovskiga tƶƶd animafilmiga "Klaasist harmoonika", milles jutustatakse kunsti traagilisest, kuid lunastavast rollist vƤƤrastunud tarbimisühiskonnas. Filmile kirjutas muusika helilooja A. Schnittke, kunstnikuna tegi koostƶƶd ka J. Sobolev. Valmisid maalid "Vaade akendest merele", "Maastik silmadega", "Roheline maastik", "Neljaks jaotatud muna". Joonistustesse tulid hobuse-naise, kinnikas-vanud suuga nƤo motiiv ning arabeskse joonega vastakuti paigutatud profiilidest tekkiv liivakella kujund. Septembris valmis film "Klaasist harmoonika", mille nƤitamine keelati. JƤi 20 aastaks riiulile. Oma aja kohta uuendusliku, poliitilisteks nimetatud filmi kujunduses kƤsutati tsitaate varasemast kunstist, sh. itaalia metafüüsilisest maalist ja sürrealismist (G. de Chirico, R. Magritte jt.). Filmi autor A. Hržanovski saadeti "karistuseks" kaheks aastaks merevƤkke aega teenima.
1969
Tallinnas organiseerisid Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi üliƵpilased kunstirühmituse SOUP'69, mille liikmetel oli juba pƤrast Soosteri surma kontakte Moskva avangardiga. 26.-27. oktoobrini esines Tallinnas ja Tartus tƤnapƤeva muusika ansambel "XX sajandi muusika" A. Ljubimovi juhatusel. Jaanuaris esines nƤitusel "Uus kunst Moskvast" Firenze galeriis "Pananti", mais Frankfurtis Maini ƤƤres galeriis "Interieur", detsembris Stuttgarti galeriis "Behr". Alustas koos E. Nazaroviga tƶƶd multifilmiga "Ettevaatust, hundid!" (režissƶƶr E. Gambur, muusika autor taas A. Schnittke), kus tugev imperialismi- ja militarismivastane kriitika oli pƵimitud Mowglitaolise poisi looga. Alustas koostƶƶd L. Heifetsiga nƤidendi "KretÅinski pulm" lavastamiseks Moskva VƤikeses Teatris, kuid lavastus keelati. Alustas Oskar Lutsu "Kevade" illustreerimist (ilmus alles l 972. a.). Soosteri raamatukujunduses vƵib tunda vene raamatuillustraatorite mƵjutusi. Illustreeris J. Smuuli "Muhu monoloogid" ja V. Kartsevi "Novellid füüsikast". Graveeris metallplaadile varasemaid joonistusi, millest kunstniku Moskva-sƵbrad tegid tƵmmised alles pƤrast Soosteri surma.
1970
Isa juubeliga seoses külastas talvel viimast korda Hiiumaad. 25. oktoobril leiti surnult oma ateljeest. Ametliku tunnistuse kohaselt põhjustas surma insult. Viimastel eluaastatel oli Sooster lisaks alkoholile tarvitanud ka narkootilisi aineid, mis tekitas kahtlusi surma ametliku versiooni suhtes. Endised koolikaaslased V. Janov, L. Vallimäe-Mark, L. Saarts, H. Viires, V. Ohakas sõitsid Moskvasse ärasaatmistalitusele. Soosteri keha tuhastati Moskvas. Kuigi Sooster ei kuulunud ühtegi riiklikku kunstnike organisatsiooni maeti ta põrm 1971. aastal Tallinna Metsakalmistu Kunstnike Liidu hauaplatsile. A. Schnittke lõi kunstniku mälestuseks kontserdi oboele ja harfile.
1987
Valmis A. Hržanovski animafilm "Maastik kadakaga" Ćlo Soosterist.
1990
Valmis Ć. Soosterist jutustav A. Hržanovski animafilm "Kaunite kunstide kool", kus kunstnikuna oli abiks Tenno-Pent Sooster. Esines 30. jaanuarist-25. mƤrtsini nƤitusel "Moskva tƤnapƤeva avangard" Kƶlni galeriis "Gmurzynska-Bargera", mais Zürichi Renee Ziegleri galeriis nƤitusel "Uued tendentsid Moskvas" ja 11. septemb-rist-1. novembrini Lugano Kunstimuuseumis ning 27. maist-26. juunini Barcelonas nƤitusel "IX Premi Internacional Dibuix Joan MirƵ". Tallinna kohvikus "Pegasus" toimus SOUP'69 ja "Visarite" ühisnƤitus "Eesti edumeelne taie". Kopeeris maali "EbavƵrdne abielu". Valmisid maalid "Valged kadakad", "Valge muna", "Neljaks jaotatud muna", mis kujunesid nende kujundite arengu lƵppakordiks. Joonistustesse tuli katkematu joonega spiraalsetest kujunditest koosnev keskelttühi ring.
IsikunƤitused
1971 Tartu Kunstimuuseum
1971 Tallinna Kunstihoone salong
1979 Graafikute Ćhendkomitee nƤitusesaal, Moskva
1985 Tartu Kunstimuuseum
1985 ENSV Riiklik Kunstimuuseum
1990 Moskva Timirjazevski raj. TSN TƤitevkomitee kultuuriosakond
1993 Küü-galerii, Tartu
2001 Eesti Kunstimuuseum, Rüütelkonna hoone
Ā
Kokkuvõte
TÄNAPÄEVAL, KUI ON SAADAVAL riiulite viisi esoteerilist ning psühhoanalüütilist kirjandust, ei tundu ehk Soosteri tollased leiud nii isikupärased, sest neis peegelduvad kaunis vahetult kogu modernistlikku kultuuri läbivad tendentsid. Ent ärgem unustagem, et nimetatud ideed formeerusid kuuekümnendatel, pärast seda, kui Sooster oli aastatel 1949-1956 Siberi vangilaagrites kinni istunud. Ja see ei olnud lihtsalt elu suletud režiimis, vaid vanglakord klausliga, et vang ei tohi kogu kinnipidamise ajal midagi ei joonistada, ei maalida, isegi mitte loosungit kirjutada. Nii näitas mulle kunagi Soosteri laagrikaaslane Valdur Ohakas nende salaja, maalrivärvi päradest, maalitud minimaale tahte ja vaimu võitu rumala võimu ning jäiga aine üle.
Kui Sooster 1956. aastal vanglast vabanes, tuli ta täie endastmõistetavusega koju, Tartusse tagasi ja lootis ennast isamaal sisse sättida. Kahjuks ei tahtnud mitmed tema endised õpetajad ega ka sõbrad end poliitiliselt rüvetanud kunstnikuga tegemistki teha, rääkimata abist või tööpakkumistest.
Soosteri aitas tema juuditarist naine Lidia, kelle sugulaste juurde Moskvasse, pisikesse toauberikku koliti, ning aitas ka muu juudi seltskond saada nii tööd kui ka võimalusi suhtluseks läänega. On lausa sümboolne, et Soosteri poeg Tennogi ei leidnud Eestist erilisi võimalusi eneseavalduseks ning elab Iisraelis, teisel Pühal Maal. Et Soosteri olmetingimused olid kitsad ja sissetulekud ebaühtlased, tegi innukas kunstnik pidevalt kavandeid, joonistas tuhandeid skitse ja maalis põhiliselt väikeseformaadilisi maale. Kogu meieni jõudnud looming ongi Soosteri kavand tulevastele töödele sõnum tulevikku. Peab kinnitama, et tema sajad ja sajad joonistused sisaldavad tõesti üllatavalt palju värskeid ideid ja ainest, mida edasi arendada. Kui eestlased sealt edasiviivaid radu pole leidnud, siis paljud juudisoost Moskva kunstnikud küll. Vene kunsti suurkuju Ilja Kabakov on mitmes tekstis maininud Soosterit kui oma õpetajat ja eeskuju ning eksponeerinudki oma töid koos manalamehest sõbra omadega.
Vähe sellest, kui kuuekümnendate sula-aastatel hakkas Moskvas elavnema underground-elu, muutus alles so 1944. aastani Läänes (Eestis) elanud ja õppinud (Prantsuse lütseumis ja Tartu Pallases) Sooster kogu pealinna põrandaaluse seltskonna vaimseks liidriks, uue vene avangardi isaks.
Ta oli eeskujuks ja ideedegeneraatoriks mitte üksnes noortele kunstnikele, vaid ka filmimeestele, kirjanikele, muusikutele, heliloojatele, ajakirjanikele ja teadlastele. Usun, et palju tema loovast energiast ning vabast ajast kulus vahepeal jahtunud vene ahju ülessoojendamisele, millega nüüd Targad Ivanid mööda maailma ringi kihutavad. Tõsiasi on see, et vene suurimaid nüüdisheliloojaid Alfred Schnittke on talle pühendanud oma töid ja multifilmiklassik Andrei Hržanovski linateoseid. Mida on Eestis pühendatud Soosterile ka pronksmuna tema haualt Metsakalmistul on kadunud!
Ometigi ei olnud Moskvas elanud Soosteri kontakt Eestiga sugugi lõtv, pigem vastupidi. Põlvkonnad nii enne kui ka pärast ANKi, kunstniku tähtsaim õpilaskond, said talt olulisi mõjutusi. Neist eeskujudest tähtsaimaks peaksin Soosteri enda elavat näidet avangardkunstniku võimalikkusest kommunistlikus diktatuuririigis ja veel selle südames.
Kasutatud kirjandus:
Ćlo Sooster (1924-1970) / MƤlestusnƤituse kataloog Eesti kunstimuuseum, Tln 2001
Serh-Sooster, L. Mees, kes tahtis kƵike proovida / Eesti Ekspress 14.10.1999
Lapin, L. Ćlo Sooster - vene ja eesti avangardi isa / Eesti Ekspress 14.10.1999
|