ܜlo Sooster sündis 1924. aastal Hiiumaal. Sünnikoha rõhutamine on tema puhul eriti oluline, sest oma hilisemas loomingus toetub ta selle sümbolitele kadakatele ja kaladele. Rohkem kui ükski teine eesti kunstnik on ta neile lihtsatele ja kohalikus kontekstis argistele objektidele andnud sügava metafüüsilise tähenduse. Mäletan, kuidas kuuekümnendate uuenduslikum kunstnikkond kala eriti latikat ja lesta oma paljudes piltides produtseeris, takkajärgi tarkusena teenäitajaks Sooster, ent tulemuseks ikka nurgeline või lihtsalt dekoratiivne kala. Sooster seevastu formuleerib oma kala kontseptsiooni selgelt ja kaunilt see on korra saareke keset veemassi kaost. Samamoodi pole ka kunstniku kadakad pelgalt Hiiumaa puud, vaid analoogsed korrastatud looduse sümbolid kesk valgust, millesse ümbritsev maastik tihti sulab. Valguse väli on neis maalides just põhilisi muutuvaid kvaliteete, väljendades rohkem kunstnikusiseilma kui mälestusi lapsepõlvest. Päritolu on inimesele üks neid seadmusi, mida ta muuta ei saa see on valikuta antud lähtepunkt, kust me kõik alustame, et liikuda erinevais suundades.

Sürrealistlik Sooster

Ülo Soosteri loomingus võib eristada kolme eraldiseisvat loomingujƤrku: pallaslikku, modernistlikku ja sĆ¼rrealistlikku. Kahe viimase ajalisi piire on raske tƤpselt mƤƤrata, kuna Soosteri kunstiotsingud kulgesid sageli paralleelselt. Pallaslik etapp on aga kronoloogiliselt hƤsti piiritletav Ƶpinguajaga Tartu Kunstiinstituudis aastail 1943-1949. Viibimine aastail 1950-1955 poliitvangina parandusliku tƶƶ laagris PƵhja-Kasahstanis tƵi kaasa veel Ć¼he loomingutahu - laagrijoonistuste sarja. Perestroika-aastatel hakati poliitvangide kunstikatsetusi NƵukogude Liidus vaatlema eraldiseisva kunstiilminguna nimetusega "laagrikunst" ja selle esindajaks loetakse ka Soosterit.

Alates 1950. aastast kulges Soosteri loominguline elu vƤljaspool Eestit ja eesti kunsti konteksti. SeetƵttu seisavad uurijad Soosteri loomingu interpreteerimisel sageli raskuste ees, mida pƵhjustab olude mittetundmine ja Soosteri isiku deÅifreerimatus. Moskva kunstiteadlaste tƶƶdes avaldub kaks Soosteri retseptsiooni tĆ¼Ć¼pi. Neist esimene, poliitiline, keskendub kunstniku laagriaastatele ja tema osatƤhtsusele dissidentluse loomisel Moskvas ning rƵhutab Soosteri avangardistipositsiooni nƵukogude kunstis. Teist vaatekohta esindab Ilja Kabakov, kelle kontseptualistliku lƤhenemise eesmƤrgiks Soosteri monograafias on kunstniku loomingu kujutamine eelkƵige just protsessi ja mitte tulemusena. MƵlemas tĆ¼Ć¼bis on keskne vabaduse probleem, millel on nii poliitiline kui puhtalt loominguline tƤhendusvarjund. Sooster, kes esindas arginorme hĆ¼lgavat kƤitumistĆ¼Ć¼pi, eksperimenteeris oma loomingus piiridega ja pani neid proovile. Ta realiseeris end kohati lausa piiritus uuenduslikkuses, mis torkas NƵukogude Liidu rangelt reglementeeritud kunstielus teravalt silma ning pƵhjustas kunstnikule jƤtkuvalt uusi poliitilisi konflikte.

Soosteri mitmekĆ¼lgses isiksuses on vƵitlejanatuur Ć¼ks esilekĆ¼Ć¼ndivamaid. Suisa enesehƤvitusliku kirega jƤttis ta kƤsutamata vƵimalused kompromissideks vƵi elulaadi muutmiseks. Ta destabiliseeris totalitaarset sĆ¼steemi kƵigi tema vƵimuses olevate vahenditega ning valitud taktika osutus edukaks - lƵpuks ei suutnud teda takistada enam keegi peale tema enda. Sooster pƶƶras pahupidi mitmed olulised mƵisted ning opositsionƤƤrina kehtestas oma reeglid, mis on teinud ta huvipakkuvaks totalitarismi jƤikade piiride lƵhkujana. Vastukaaluks Soosterile-vƵitlejale vƵib tema isiksuse teise olulise tahuna esile tuua Sooster-Ć¼lesehitaja, kes loob uusi mƵisteid. Tema looming sisaldab, vastavalt lƤbitavale arengujƤrgule, selliseid raskesti tƵlgendatavaid ilminguid nagu universaalsus, lƵpmatus, sĆ¼nd, surm ja erootika.

Et Sooster esindas "kodumaatut kunstnikku", on rahvuslikud narratiivid tema puhul teisejƤrgulise tƤhtsusega. Alles elu lƵpul murravad lapsepƵlve maastikud end Soosteri sĆ¼mboolikasse, kuid suhted kodumaaga kujutavad endast tƤnaseks juba lahtirƤƤkimatut teemat. Me vƵime jƤlgida Ć¼ksnes tema vƵƵrdumuse kujunemist ja teha oletusi.

Mees, kes tahtis kõike proovida
Katkend Ɯlo Soosteri abikaasa Lidia Serh-Soosteri memuaaridest:

Viimastel aegadel oli Ɯlo hakanud vihkama raamatuid. Ta lausa kannatas sellepƤrast, et teda tuntakse ennekƵike graafikuna, aga mitte maalijana, kuigi just maal oli tema loomingu sisuline osa. Ɯkski raamat, mida ta illustreeris, ei ilmunud tavalisel kombel. Ikka ja jƤlle noriti ta piltide kallal, ikka ja jƤlle sunniti teda midagi Ć¼mber joonistama seda muidugi olmelise maitse kasuks.

Olme! Aga Ɯlo uskus hoopis hauatagust elu. Ja seda, et ka Marsil on elu. Ta tahtis kƵike lƤbi tunnetada ja Ƥra proovida. Peamine, ta tahtis tunda seda, mida tunnevad inimesed siis, kui lƤheneb surm. Ta tahtis teada, mis on paradiis ja pƵrgu, ta tahtis tunda saada puhastustule piinu. Ta rƤƤkis mulle enam kui kord, et tahab teada, mida tunneb see, keda tapetakse. Ɯkskord sidus ta endale nƶƶri kaela ja sikutas sƵlme kuni iivelduseni. PƤrast seda oli saabunud magus ja taevalik kergendustunne. Alles siis laskis Ɯlo silmuse lƵdvaks.

Rohkem kui kord seisis Ɯlo paduvihmas, kuulatades Ƥikese mĆ¼rinat ja vaadates vƤlkude sƤhvimist. Rohkem kui kord lamas ta kuni kĆ¼lmumiseni paksus lumes. Ɯkskord sidus ta ennast ƶƶseks puu kĆ¼lge kinni: ta tahtis nimelt nƤha kuud ja tƤhti lƤbi une.

Jumal kĆ¼ll, mis sellele hullule kunstnikule ainult pƤhe ei tulnud! Ta proovis koguni morfiumi ja suitsetas haÅiÅi. Seda kƵike selleks, et oma piltides edastada inimeste tundeid. Ta tahtis armastada kƵiki naisi maailmas: nii pakse kui kƵhnu, ilusaid ja koledaid, blonde ja brĆ¼nette, punapƤid ja kastanikarva naisi. Ta tahtis tabada tabamatut. Ɯlo jooksis nagu metsloom puuris, kurvastas hƤƤlekalt mƶirates, et teda ei mƵisteta. Ta trampis raevus jalgadega, et siis minna ja uputada oma raev viina sisse. Aga siis tuli ƶƶ, tuli uni, ja Ƥrgates naeratas ta mulle vastu ja tormas tƶƶ kallale.

Ma ei mƤleta, et ta oleks kunagi rƤƤkinud patust ja kahetsusest. Ma ei mƤleta, et ta oleks sĆ¼venenud religiooni saladustesse. Ɯlo oli ateist, ent samas hƤsti valgustatud ateist. Ta tundis piiblit. Talle meeldisid arutelud maailma loomisest. Ta teadis moslemite, katoliiklaste, luterlaste ja baptistide usutalitusi. Minu isaga rƤƤkis ta judaismi rituaalidest. Talle pakkusid huvi kƵik asjad. Tal oli asja igale poole.Ā 


Elulugu: kronoloogia

1924
Sündis 17. oktoobril Hiiumaal KƤina vallas Ɯhtri kĆ¼las Pendi talus. Sai eesnimeks Ɯlo-llmar. Soostereid kutsuti kĆ¼las "paganasuguharuks". Isa Johannese suguvƵsas oli mitmeid Ƥrksa vaimuga inimesi. Isaisa Juhan oli kĆ¼ll talupidaja, kuid samas ka kooliinspektor, baptisti-jutlustaja, pillimees ja Eesti Rahva Muuseumi korrespondent. Vanaonu Priidu pĆ¼Ć¼dis tƵlkida Uut Testamenti kreeka keelest eesti keelde. Isa Johannes meisterdas pille ning musitseeris koos oma vendade ja Ƶega perekonnaorkestris. Onu Julius tegeles joonistamise ja modelleerimisega. Ɯlo kunstiharrastus ilmnes varakult: ta tegeles savist voolimisega, joonistas ning alustas ka esimeste graafiliste katsetustega linoolil. Uurimaks kunstiraamatuid Ƶppis iseseisvalt prantsuse ja inglise keelt.

1926
Perre sĆ¼ndis tĆ¼tar Meedi. PƤrast vanemate lahkuminekut kasvatas lapsi ema Veera.

1932
Alustas kooliteed Ɯhtri algkoolis.

1938
LƵpetas Ɯhtri algkooli ja jƤtkas Ƶpinguid KƤrdla Reaalkoolis.

1939
1. septembril puhkes Teine maailmasƵda. 28. septembril sƵlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel pakt, mille alusel rajati Eestisse NƵukogude Liidu sƵjavƤebaasid.

1940
24. juunil toimus Eestis kommunistlik riigipƶƶre ning 6. augustil liideti Eesti NSV Liidu koosseisu. LƵpetas KƤrdla Reaalkooli II klassi ja viidi Ć¼le jƤrgmisse, kuid andmed selle lƵpetamise kohta puuduvad.

1941
22. juunil tungis Saksamaa NƵukogude Liidule kallale. Isa mobiliseeriti NƵukogude Armeesse, naasis ema juurde Ɯhtrisse, kus abistas vanaisa talupidamises.

1943
HilissĆ¼gisel astus Tartu KƵrgemasse Kunstikooli "Pallas". Ado Vabbe toetas andeka noore vastuvƵtmist, kuigi Soosteril puudus keskharidust tƵendav

dokument, l kursusel oli tema peamiseks Ƶpetajaks Juhan NƵmmik, kes rƵhutas eriti sƶega joonistamise osatƤhtsust. Akvarelli ja krokiid Ƶpetas Johannes VƵerahansu ning maali lĆ¼hikest aega Aleksander Vardi. Soosteri lemmikkunstnikud olid impressionistid.

1944
MƤrtsis mobiliseeriti Saksa sƵjavƤkke ja saadeti vƤljaƵppeks TÅehhimaale Deutsch-Brodi sanitaride kursustele, mille lƵpetas juulis. Tutvus kursustel Valdur Ohakaga. MƵlemad tulid Eestisse Kloogale, kust nad saadeti JƵhvi lƤhistele rindele. SƵjatee lƵppes Avinurme all, pages seejƤrel Hiiumaale. ƜlesƵidul aitas teda isa, kes oli toona punavƤes. SĆ¼giseks olid saksa vƤed Eesti territooriumilt taandunud. HilissĆ¼gisel naasis Tartusse kunsti Ƶppima. "Pallas" nimetati Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks. Elas koos Johannes VƵerahansu, Lagle Israeli, Mari RƤƤgu, Helve ja Ants Viidalepa jt. Lepiku tƤnava Ć¼hiselamus.

1945-1947
2. septembril 1945 lƵppes Teine maailmasƵda. Soosteri toakaaslasteks Lepiku tƤnava Ć¼hiselamus olid Valdur Ohakas, Heldur Viires ja August Teearu. 1946. aasta jaanuaris Ć¼Ć¼ris korteri algul Marja, hiljem Vanemuise tƤnavale. II ja III kursusel oli maaliƵppejƵuks Elmar Kits, Ć¼ks Ado Vabbe Ƶpilasi. Vabbe hakkas maali andma IV kursusel nn. portreemaali ateljees. KƤis koos E. Kitsega vabas Ƶhus maastikku maalimas. Tegeles skulptor Enn Roosi juhendamisel portreeskulptuuriga. PƤrast koolitƶƶd kƤisid nii Ƶpilased kui Ƶpetajad koolimaja vastas asuvas kohvik-sƶƶklas "Horn" istumas. Kuna kohvikukultuur oli veel au sees kĆ¼lastati ka Tartu kohvikuid "Ateena" ja "Werner". Ć•htuti istuti tihti Ƶllesaalis. Kujunes eriline aupaklik Ƶpetaja-Ƶpilase suhe E. Kitsega. Valmistas koolivaheaegadel kodus jugapuust joonistussĆ¼tt ja spaatlilabidaid. Tema kaaslasteks olid V kursusel Helga Imelik (JƵerĆ¼Ć¼t), Harri Pudersell, Silvia JƵgever, Valdur Ohakas, LĆ¼Ć¼dia Mark (VallimƤe-Mark), Tiina Sepp, Heljulaine Orlov (Zauram), Veelaine Ternel (PƤi), Valdur Silm (Tugi), Eva Ole, Hannes Varjun, Ella Sikka, Hannes Pilter, Valve Sassijan (Pilter), Adu SƤƤrits, Otto Paap, kes kƵik ei lƵpetanud instituuti. Vanematel kursustel Ƶppisid Kaja KƤrner, Valve Moss (Janov), noorematel Ester Potisepp (Roode), Henn Roode ja Heldur Viires. Viimatinimetatud ja S. JƵgever, L. Saarts, V. Ohakas ja L. Mark kƤisid Tartu Kunstimuuseumi raamatukogus kunstiajakirju vaatamas, loeti Max Jacobi kƤsitlust Picassost, Herbert Readi "Moodsa kunsti" sƵjaeelset tƵlget. Henn Roode tƵlkis eesti keelde Raymond Escholier' raamatu "La peinture frangaise XXe siecle". Vaimustuti prantsuse kunstnikest R Bonnard'ist ja E. Vuillard'ist. Vaadati Tartu Kunstimuuseumi maalikogus, Endel KƵksi ema juures ja Karl PƤrsimƤe sugulaste Kookide juures Tallinnas varasemat eesti kunsti. Arutati E. Kitse ja J. VƵerahansu personaalnƤitusi. Vaimustus Ilmar Laabani sĆ¼rrealistlikest luuletustest. Koolivaheaegadel kƤis Hiiumaal, 1946. aasta suvel koos H. Viiresega. Kooliaja pildid on realistlikud, neile on iseloomulik tugev vormitunne. Palju on Hiiumaa maastikke, koolikaaslaste portreid, Tartu vaateid ja vƤrvilise pliiatsiga visandatud kohvikustseene, mitmetel teemadel monotĆ¼Ć¼piaid. Katsetas moodsa kunsti erinevaid laade, Ć¼heks lemmikkunstnikuks kujunes Picasso. Viimasel kursusel jƵudis abstraktse kunstini, kuid selles laadis tƶƶd pole sƤilinud. Meieni jƵudnud Ć¼ksikud mustad, riidega Ć¼letrĆ¼kitud kompositsioonid on peaaegu abstraktsed.

1948
PƤrast ƜK(b)P Keskkomitee otsuse avaldamist V. Muradeli ooperi "Suur sƵprus" kohta algas sotsialistliku realismi ideoloogia pealetung, meetodist kƵrvalekaldujaid sĆ¼Ć¼distati formalismis. Etteheiteid pƤlvisid mitmed Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ƵppejƵud, kriitiliselt jƤlgiti lƵpetajate diplomitƶƶde teemade valikut. V kursuse teisel semestril tekkis konflikt Vabbele mƤƤratud assistendi I. Anton-Aguga, viidi Ć¼le A. Vardi kompositsiooniateljeesse. 4. oktoobril kinnitas komisjon lƵplikuks diplomitƶƶ teemaks "Tartu raudtee depoo dispetÅer" (tƶƶ kaitsmisel "Tartu tƤnava asfalteerimine"). Varasem teema - toonase tippsportlase Heino Lipu portree -heideti kƵrvale, sest portreteeritaval polnud vƵimalik poseerida. Diplomitƶƶ juhendajaks mƤƤrati E. Kits.

1949
Elas diplomitƶƶ valmimise ajal Ć¼hiselamus (praeguses Tartu Kunstimuuseumi hoones Raekoja plats 18), kus tal oli ateljee. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi riikliku eksamikomisjoni otsusega omistati talle 28. juunil kunstnik-maalija kvalifikatsioon. PƤrast lƵpetamist sƵitis tƶƶ leidmise lootuses Tallinna. Sai ateljee Pika jala torni, 1. septembril kirjutas avalduse ENSV Kunstnike Liitu astumiseks. Vahistati 28. detsembril. Vangistati ka Ƶpingukaaslased L. Saarts, V. Ohakas, H. Viires, H. Roode ja E. Roode. Esitati absurdne sĆ¼Ć¼distus kuulumisest nƵukogudevastasesse grupeeringusse, kus olevat arutatud vastupanu kĆ¼simusi juhuks kui Ameerika ja Suurbritannia tungivad NƵukogude Liidule kallale, samuti vƵimalikke pƵgenemisteid NSV Liidust Pariisi, sh. Hiina kaudu. Soosterit sĆ¼Ć¼distati Hiiumaal lennuki kaaperdamise ja Rootsi pƵgenemise kavatsuses. Esitati ka kĆ¼simusi ƵppejƵudude A. Vabbe, E. Kitse jt. pedagoogitƶƶ, nende nn. formalistlike ja vƤikekodanlike kunstivaadete kohta. Tƶƶd lƤksid ateljeest kaduma, legendi jƤrgi kƤsti jƤrgmisel ateljee Ć¼Ć¼rnikul need pƵletada.

1950
Ɯlekuulamised kestsid 14. juunini, mil sƵjatribunal langetas Ā§ 58-1 a, 58-11 alusel oma otsuse. Sooster saadeti 10 aastaks vangilaagrisse Dolinkasse, mis asus Kasahhi NSV-s Karagandast 5 km kaugusel. Tartu vanglas oli ta Ć¼hes kambris H. Viiresega, enne Ƥrasaatmist V. Ohaka ja L. Saartsiga. Viimasega (teise versiooni kohaselt toimus arutlus H. Viirese ja H. Roode vahel) arutati, milline peaks olema uus kunst ja nimetati see "dĆ¼naamiliseks staatikaks". V. Ohakas tegi joonise, mis teooriat visuaalselt iseloomustas. Leningradis, enne erinevatesse sihtpunktidesse laialisaatmist, oli Ć¼hes kongis koos H. Viirese ja V. Ohakaga. Oli vangilaagris esialgu tuletƵrjuja. Kohtus laagris poeet Roman Sefiga, kes oli saadetud laagrisse 15-aastase poisikesena. Nende sƵprus jƤtkus ka hiljem Moskvas. Tartu Kunstiinstituudi ƵppejƵu ametist vabastati A. Vabbe, E. Kits ja A. Vardi ning vaid aastase tƶƶloleku jƤrel ka K. KƤrner, keda ametnik nimetas "jƤtistega suhtlejaks". Tartu Kunstiinstituut otsustati Ć¼le viia Tallinnasse, Tartusse jƤi ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakond, mis tegutses kuni 1955. aastani. Joonistas pidevalt nii vanglas kui ka vangilaagris, kƵige enam kaaslaste portreid. Tihti oli joonistusvahendiks ahjust nƤpatud sĆ¼si. Laagris sai oma harrastuse eest 5 pƤeva kartsa. Joonistused visati kƤttesaamise jƤrel koristuseks ahju, kust Sooster neid pƤƤsta pĆ¼Ć¼dis. MƵned sƤilinud tƶƶd on pƵlenud ƤƤrtega. Salaja valmisid olmestseenid vangide elust ja erootilised stseenid. MƵnedele pisikestele mustvalgetele joonistele on kirjutatud stseeni pealkiri ja vƤrvid, nagu oleks tegemist suuremate tƶƶde kavanditega. Osa vangilaagri-joonistustest on hoiul Tartu Kunstimuuseumis.

1953
5. mƤrtsil suri J. Stalin. Vangistatute omaksed hakkasid kirjutama palvekirju kinnipeetavate vabastamiseks.

1954
Kohtus sĆ¼gisel vangilaagris oma tulevase naise, Moskvast Dolinkasse pagendatud juuditari Lidia Serhiga, kes oli laagris tƤnu sƵjaaegsele sƵprusele ameerika lenduriga. Aastail 1943-1946 oli ta olnud asumisel Krasnojarski krais, 1950. aastal arreteeriti ta nƵukogudevastase propaganda pƤrast taas ja saadeti 7 aastaks vangi. Kohtumise ajal tƶƶtas Lidia naistelaagris kunstnikuna. Tutvumise ajal tƶƶtas ka Sooster laagri kultuurimajas kunstnikuna. Maalis vangilaagris hulgaliselt autoportreid, neist Ć¼ks ekspressiivsemaid on 30. sĆ¼nnipƤevaks valminud "Hirm" - mehe kramplikuks kƤrjeks avanenud suu.

1955
TƤnu kunstniku ametile sai vƵimaluse maalida, kƤsutades alusmaterjalina laagri postipakkide Ć¼mbriskangast. Vabastati Balti sƵjavƤeringkonna tribunali otsusega 4. detsembril vangilaagrist. LĆ¼Ć¼rilised joonistused armunud paarist ja noorest perekonnast, mille taustaks olid mƵnikord pĆ¼ramiidid ja palmid. VƤikesed tuÅikompositsioonid, kus laialivalgunud vƤrvi on vajutatud riide koemuster. Tulemuseks on monotĆ¼Ć¼piat meenutav, kohati nonfiguratiivne kujund. Joonistas pidevalt Lidiat ja ennast.

1956
Ilmus NLKP Keskkomitee mƤƤrus isikukultusest ja selle tagajƤrgedest. Septembris toimus Ungaris Ć¼lestƵus, mille NƵukogude Liidu vƤed maha surusid. Toimus ENSV kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas. Lidia vabanes vangilaagrist. Kuna teda ei lubatud Moskvasse pĆ¼sivalt elama asuda pƶƶrdus 30. aprillil tagasi Karagandasse. Sooster Ć¼Ć¼ris endale ja Lidiale Dolinkas toa. Hakkas aastate jooksul valminud joonistusi tsoonist salaja vƤlja tooma. 4. juunist pƤrineb tƶƶlaagri eriosakonna tƵend selle kohta, et Sooster vƵis naasta oma endisesse elukohta. SƵitis koos Lidiaga Moskva kaudu Eestisse, peatus JƵhvis abielus Ƶe Meedi Kalle juures. SƵitis Tallinna lootuses saada ENSV Kunstnike Liidu liikmeks, milleks pidi maalima teatud arvu proovitƶid. Asus JƵhvis ja Kohtla-JƤrvel tegema eskiise kaevuritest ja nende tƶƶst kaevanduses. Lidia sai sissekirjutuse Meedi abikaasa ema juurde Tallinnasse, Ɯlo aga JƵhvi Ƶe juurde. Septembris registreeriti JƵhvis nende abielu. Maalis Lidiast portree "Pruut". KƤis mitmeid kordi Tartus ning kĆ¼lastas oma instituudiaegseid sƵpru. Tartu kĆ¼laskƤikude ajal toimusid elavad vestlused kunstiprobleemide Ć¼le, Ƶhutas vanu koolikaaslasi taas maalima. Vangistusest vabanesid ka V. Ohakas, H. Roode, E. Roode ja H. Viires, kes asusid elama Tallinna. Rooded ja Viires jƤtkasid Ƶpinguid Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, kus avaldasid tugevat mƵju noorematele kunstiƵppuritele. Ei vƵetud Eesti NSV Kunstnikke Liitu. Oktoobris kolisid Soosterid Moskvasse, asusid elama Lidia vanemate juurde Krossini tƤnavas. Moskvas olid vangistusest vabanenud Boriss SveÅnikov, Lev Kropivnitski, Arkadi Å teinberg. Oktoobris avati PuÅkini-nimelises Kujutava Kunsti Muuseumis Pablo Picasso nƤitus. Kohtus taas poeet Roman Sefiga, kes tutvustas talle kunstnik Juri Nolev-Sobolevi. Avati kohvik "ArtistitÅeskoje", kus hakkasid koos kƤima kunstnikud, ajakirjanikud, teatritegelased. Siin esines esmakordselt Bulat Okudžava. Oktoobris avati teater "Sovremennik", mille liidriks oli jƤrgneva 15 aasta jooksul Oleg Jefremov, kelle-ga puutus kokku ka Sooster. Loomingut mƵjutasid vangilaagri pained. On sƤilinud suletud vaatega maastikke, palju esineb aia ja tara kujundit, telefonipostide ridu. Valmisid JƵhvi Ć¼mbruse maastikud.

1957
Moskva kunstnike ja intelligentsi hulgas valitsesid N. HruÅtÅovi "sulaaja" meeleolud. Hakkasid toimuma nn. korterinƤitused. Maneežist kujunes kunstinƤituste saal. Toimusid III Moskva linna ja oblasti noorte kunstnike ning Eli Beljutini stuudio nƤitused. Suvel toimus VI Ɯlemaailmne noorsoo- ja Ć¼liƵpilasfestival, mille raames korraldati M. Gorki nimelises Kultuuripargis 52 maa kunstnike osavƵtul workshop ning nƤitus, kus eksponeeriti ka abstraktseid tƶid, korraldati loenguid. Inglase kunstnikest abielupaari Harry ja Catherine Colmani Ameerika kunsti kƤsitleval loengul ja Harry Colmani maalimisseansil osales eesti kunstnikest Lola Liivat-Makarova, kelle loomingusse jƤttis kƵnealune kogemus tugeva jƤlje. NƤitust kĆ¼lastas rida teisigi eesti kunstnikke. Abstraktsed tƶƶd valmisid Soosteri Ƶpingukaaslastel K. KƤrneril ja V Janovil. Esimese nonfiguratiivse tƶƶ tegi kunstiinstituudi Ć¼liƵpilane Olav Maran. Nii Moskvas kui Eestis oli vƵimalik tellida sotsialismimaade kunstiperioodikat, eriti populaarseteks kujunesid TÅehhoslovakkia ja Poola ajakirjad. ĆœĆ¼ris koos J. Soboleviga ateljee, mis asus Moskva edelarajoonis. VƤhemalt kord nƤdalas joonistati Ć¼hiselt akti, modellideks brĆ¼nett Žanna Lerner ja blondiin Julia Bulanova. Uuriti kubismi, dadaismi ja sĆ¼rrealismi; R Picasso, G. Braque'i, Soosteri Ƶhutusel ka M. Ernsti ja R. Magritte'i, G. de Chirico, A. Morandi ja J. Pollocki loomingut. Soosteril olid moodsast kunstist ilmselt mƵnevƵrra suuremad teadmised ning selja taga tugevam maalikool kui noortel Moskva kunstnikel. Loodi tƶid modernismi klassikute vaimus. Sobolev kĆ¼lastas koos Soosteriga Eestit. 28. detsembril sĆ¼ndis poeg Tennopent (perekonnaseisuametis ei lubatud kahte eesnime sidekriipsuga eraldada). Joonistuste temaatikas oli endiselt olulisel kƶhal armunud paar e. arabesk rannal, kuid nĆ¼Ć¼d asus deformeerima figuuri. MƵnes tƶƶs on piirjooned teravad, vormid geomeetrilised, figuurid teineteisega pƵimuvad. Samas stseenis omandasid amƶƶbja keha ja nupp-peaga figuurid sĆ¼rrealistliku varjundi. Hilisemates tƶƶdes arenesid seda tĆ¼Ć¼pi figuurid abstraktsete lihalike vormideni. Portreepeades kƤsutas deformatsiooni, kus silmad, nina ja suu on vahetanud asukohad. LƵi joonistusi, kus Ć¼ldistatumal tasandil on pĆ¼Ć¼tud edastada vangilaagri elu ja Ć¼ksiku inimese traagikat. Ka neis deformeeris figuuri. Eestit kĆ¼lastades maalis nii Hiiumaa kui JƵhvi Ć¼mbruse maastikke. Sai ƜLKNƜ KK kirjastuselt "Molodaja Gvardija" esimese tellimuse raamatu illustreerimiseks (tatari kirjaniku Rafail Tuhvatulini jutustused "Suvises kuumuses"). Valmisid kaasaegsete egiptuse kirjanike jutustuste kogumiku "Koht maa peal" illustratsioonid.

1958
Mais algasid laupƤeva- ja pĆ¼hapƤevaƵhtused koosviibimised Oskar Rabini korteris. Juunis toimus IV Moskva noorte kunstnike nƤitus M. Gorki nimelises Kultuuripargis, kus esines portreejoonistusega Lidiast. 23. oktoobril anti kirjanik Boriss Pasternakile Nobeli kirjanduspreemia. H. Kitsel, A. Vardil, H. Viiresel ja L. Saartsil valmisid esimesed abstraktsed tƶƶd. Juunis hakkas koos J. Soboleviga kĆ¼lastama alternatiivse intelligentsi kooskƤimise kƶhaks kujunenud kohvikut "ArtistitÅeskoje". Kirjastusele "Detgiz" valmisid koos J. Soboleviga tehtud illustratsioonid skulptor Ernst NeizvestnƵi ema Bella Dižuri raamatule "Klaasist jƵgi". Tutvus Dižuri vahendusel kunstnik Boriss Žutovskiga. Hakkas tihedalt suhtlema kunstnik Ilja Kabakoviga. Kohtus tƵlkija ja kirjastuse "Hudožestvennaja literatura" toimetaja Romuald Minnaga, kelle isa oli eestlane. Eestis kƤikudel peatus R. Minna Soosteri soovitusel V. Janovi juures. Sai tellimuse illustreerida eesti autorite teoseid, esimesena valmisid illustratsioonid A. Jakobsoni jutustuste kogumikule. Valmis vangilaagri elu Ć¼ldistusena mƵjuv maal "Inimene, kes kuivatab rƤtikut tuule kƤes". Maastikes esines jƤtkuvalt, ilmselt alateadvusliku suletud territooriumi paine kajastusena, tara ning telefonipostide lƵputu rea motiiv. Naisaktid muutuvad tugevaks ja vormikaks. Valmisid esimesed kompositsioonid kadakate teemal ja tugevasti stiliseeritud vormiga picassolikud natĆ¼Ć¼rmordid. Palju deformeeritud figuuridega antiigiainelisi joonistusi. Lootis tƵlkijate August Annisti ja Karl Reitavi nƵusolekul illustreerida Homerose eeposeid. Joonistused erekteerunud peenisega sarvikust ja lamavast naisaktist rannal. Portreejoonistused pojast, sh. kaks joonistust poisikesest lindudega.

1959
15.-27. septembrini toimus N. HruÅtÅovi visiit Ameerika Ɯhendriikidesse. 19. mail avati Sokolnikis Ameerika kunstnike nƤitus, kus eksponeeriti ka J. Pol-locki, A. Gorky, M. Rothko jt. maale. Algas nƵukogude kunstnike teoste illegaalne mĆ¼Ć¼k LƤƤnde. Septembris sai J. Sobolev kirjastuse "Znanije" peakunstnikuks, kirjastuses sai tƶƶd ka Sooster. Osales juunis NLKP Moskva linnakomitee korraldatud raamatukunstnike, graafikute ja plakatistide nƤitusel Kunstitƶƶtajate Keskmajas, kus esines ka E. Beljutini stuudio. Esines Leipzigi nƤitusel "Maailm lapse silmade lƤbi", pƤlvis diplomi joonistuse "Poiss tuvidega" eest. Aprillis-mais toimus Tallinna Kunstihoones esimene noorte kunstnike tƶƶde nƤitus, kus olid vƤljas ka Soosteri koolikaaslaste tƶƶd. O. Maranil valmis esimene sĆ¼rrealistlik maal "VƤljavaade". Illustreeris F. Tuglase "VƤikest Illimari", R. Sirge ja A. H. Tammsaare teoseid. Valmisid mitmed grotesksed ja huvitava deformatsiooniga portreed ("Piero della Francesca", "Juri Sobolev", ilmselt ka "Autoportree" jt.). JƤtkuv huvi natĆ¼Ć¼rmordi ja kƤiade vastu. Esimesed muna-motiiviga kompositsioonid. Tƶƶdesse tuli jƵemotiiv purjekatega. LƵi tuulelohe saba meenutava kujundiga abstraktseid joonistusi. Joonistused ažuursetest, geomeetrilistest mosaiigikildudest koosnevatest kadakatest. JƤtkas aktidega mererannal, millest mƵned muutusid peaaegu abstraktseteks vohavateks vormideks. Esimene joonistus paokil huultest, milles palju pisikesi huuli. KƤsutas tƶƶdes vƤrvilaikudega pƵimitud kollaaži.

1960
Moskvas toimus kolme Balti liiduvabariigi kunstinƤitus. Mai lƵpus avati V. Majakovski muuseumis kunstnik El Lissitzky tƶƶde nƤitus. Soosterite Krossini tƤnava korter muutus teisipƤeviti avangardse intelligentsi kooskƤimise kƶhaks. Enamasti olid kƶhal J. Sobolev, R. Minna, J. NutovitÅ, Vladimir Jankilevski, Boriss Zutovski, Mihhail Grobman, kunstiteadlane Irina Uvarova, hiljem laienes osavƵtjate ring veelgi. Moskvas olles ƶƶbisid ateljees Eesti sƵbrad, kellele tutvustas Moskva kunstnikke, nƤitusi ja head kunstikirjandust sisaldavaid raamatukogusid. Mais-juunis toimus Tallinna Kunstihoones noorte kunstnike nƤitus. Sooster eksponeeris F Tuglase "VƤikese Illimari" illustratsioone. See oli ainus Soosteri esinemine ametlikult korraldatud nƤitusel Eestis. 1. septembrist-11. oktoobrini toimus Tartu VIII Keskkoolis S. JƵgeveri korraldatud Tartu kunstnike rĆ¼hma (V. Janov, S. JƵgever, K. KƤrner, V. Ohakas, Ɯ. Sooster, L. Saarts, L. VallimƤe-Mark, H. Viires ja L. Israel) nƤitus. Soosterilt oli nƤitusel 20 tƶƶd: illustratsioone (sh. F. Tuglase "VƤikesele Illimarile"), antiigiainelisi tuÅijoonistusi, Ć¼ks kala-motiiviga teos, kompositsioonid vangilaagri teemal, kaks Ƶlimaali kadakatest, "EmajƵgi", "Kaupmees" ning "NatĆ¼Ć¼rmort". NƤituse idee pillas Sooster, kes otsis Eestis esinemise vƵimalusi. NƤitust saatis esialgu S. JƵge veri tekst, kus iseloomustati kƵigi esinejate Ć¼hiseid loometaotlusi. Hiljem saatis teksti ka H. Viires. MƵlemad tekstid olid seinal vaatajatele lugeda. NƤitusest kirjutas arvustuse toonane keskkooliƵpilane Mati Unt. VƤljapanek tƵi endaga kaasa palju ebameeldivusi. Nii Kunstnike Liidu Tartu osakonnas kui ka Tartu TSN TƤitevkomitees toimusid hukkamƵistvad koosolekud, S. JƵgever pidi aru andma ENSV Kunstnike Liidu juhatuse koosolekul Tallinnas, ajalehes "Edasi" ilmusid kriitilised artiklid. S. JƵgever saadeti hiljem Moskvasse n.-ƶ. loomingulisse komandeeringusse nƵukogude kunsti tundma Ƶppima, peamiselt tutvus ta seal raamatukogudes kunstikirjandusega. KĆ¼lastas Tartus Ellinor Aikit, kelle tugevalt krobelise faktuuriga kihiti maalitud pildid avaldasid talle tugevat muljet. Piltidele ilmus hilisemaid tƶid iseloomustav reljeefne faktuur. KƤsutas faktuuri maalimiseks pastat, mille pinda kord kraapis, kord tilgutas sellele vƤrvi. Viimast vƵtet kƤsutas ka joonistustes. Ɯhele tilgutatud plekkidega abstraktsele kompositsioonile kirjutas sƵna "spots". Katsetas templi- ning kopika hƵƵrutud jƤljenditega munade, kƤiade jt. Kujundite tegemist. Ilmus A. Ditrihi raamat "Valgega mustal", kus osa illustratsioone on tehtud valge vƤrviga mustale paberile. KƤsutas hiljem musta fooni ka vabaloomingus. Lakoonilistes Ƶunte ja pirnidega joonistustes katsetas kƵrvetatud pindadega. Hulgaliselt abstraktseid, labĆ¼rindile sarnanevaid joonistusi. LƵi sĆ¼rrealistlikke pƤid, kus suu asemel on silm, silmas on piip, silmadeks on kƵrvad.

1961
12. aprillil lendas Juri Gagarin esimese inimesena kosmosesse. 3. augusti ƶƶsel ehitatakse Berliini mĆ¼Ć¼r, Euroopa riigid jagunesid lƵplikult kaheks poliitiliseks leeriks. Teadusesse ja progressi uskuvate Soosteri ja J. Sobolevi meeli kƶitsid toonased fĆ¼Ć¼sikute mƵtteavaldused. Avati kohvikud "Molodjožnoje", "Aelita" ja "Sinjaja Ptitsa", kus kƤisid koos alternatiivse kultuuri esindajad. Siin mƤngiti dÅ¾Ć¤ssmuusikat, mida armastas ka Sooster. KƤis Riia, Tallinna, Tbilisi jt. NSV Liidu linnade dÅ¾Ć¤ssifestivalidel. Muusikaliste lemmikute hulka kuulus ka ansambel "The Beatles". Tarussast kolis Moskvasse maalikunstnik E. Å teinberg, kes kĆ¼lastas ka Krossini tƤnava korterit. 20. aprillil suri A. Vabbe. VƵttis osa A. Vabbe matustest. S. JƵgever organiseeris 18.-24. aprillini kestnud Soosteri joonistuste nƤituse Lohkva raamatukogus, kus oli vƤljas ka kolm tema enda tƶƶd. Saatis Tartu kevadnƤitusele kaks tƶƶd, mis lƤbisid Å¾Ć¼rii, kuid kƵrvaldati vahetult enne nƤituse avamist. Juulis toimus Tallinna LauluvƤljaku paviljonis noorte kunstnike nƤitus. Arvustuses kritiseeriti K. KƤrneri, S. JƵgeveri ja V. Janovi tƶid passiivse eluhoiaku ja intiimsuse pƤrast. Oktoobris tuli kolmeks kuuks H. Viires, samal ajal kƤis Moskvas ka V. Janov. H. Viires tegi FĆ¼Ć¼sika Instituudi nƤituse jaoks valiku V. Jankilevski joonistustest ning autor aktsepteeris tema valikut. Sooster ja Viires tƶƶtasid koos, mƵlemal valmis hulgaliselt nooremaid kunstnikke mƵjutanud joonistusi. V. Janov kĆ¼lastas mitteametlikku nƤitust J. NutovitÅi korteris, kus esinesid Erik Bulatov, Eduard Å teinberg, Vladimir Veisberg, Otari Kandaurov, Aleksandr Haritonov, Lidia Masterkova, Oskar Rabin, Dmitri Plavinski, VjatÅeslav Kalinin, Vladimir Jankilevski, Vladimir Nemuhhin, Nikolai VetÅtomov, Lev Kropivnitski, BateÅkin, Valentina Kropivnitskaja, Anatoli Brussilovski, Mihhail Kulakov. Valmisid maalid "Kitsed" ja "Mustad kadakad". Ilmus kolme rinna, kƤe ja jalaga sĆ¼rrealistliku tantsiva hiidnaise kujund. KƤsutas uudse vahendina viltpliiatsit, millega tegi Ć¼le ka varasemaid tƶid.

1962
Novembris ilmus ajakirjas "NovƵi Mir" Aleksandr SolženitsƵni jutustus "Ɯks pƤev Ivan DenissovitÅi elus". 11. aprillil avati Moskvas Ć¼leliiduline noorte kunstnike nƤitus, mis oli pĆ¼hendatud ƜLKNƜ XIV kongressile. Kirjutas avalduse NSVL Kunstnike Liidu Moskva osakonnale, et astuda graafika sektsiooni liikmeks. Sai ƤraĆ¼tleva vastuse. Hotellis "Junost" kuulutati vƤlja V. Jankilevski, J. Sobolevi, Ɯ. Soosteri ja E. NeizvestnƵi nƤitus, mida ei avatud. 26. novembril toimus Ć¼hepƤevane nƤitus Ć•petajate Majas BolÅaja KommunistitÅeskaja tƤnaval, kus esinesid E. Beljutini stuudio, Ɯ. Sooster, E. NeizvestnƵi, V. Jankilevski ja J. Sobolev. VƤlismaise vƵttegrupi poolt nƤitusel tehtud filmilƵiku nƤidati Euroopa ja Ameerika telekanalites pealkirja all "Abstraktne kunst BolÅaja KommunistitÅeskaja tƤnaval". Selle tulemusena kutsusid parteifunktsionƤƤrid kƵiki osavƵtjaid esinema 1. detsembril avatud NSVL Kunstnike Liidu Moskva osakonna 30. aastapƤeva nƤitusel Maneežis. Teise korruse Ć¼hes ruumis eksponeeriti Soosteri, J. Sobolevi ja V. Jankilevski, kƵrval aga E. NeizvestnƵi tƶid. 1. detsembril kĆ¼lastas ekspositsiooni N. HruÅtÅov, kes sƵimas kunstnikke pederastideks ja Ƥhvardas nad laagrisse saata. Vahetas Soosteriga mƵned fraasid, kritiseerides tema (L. Soosteri mƤletamist mƶƶda) "Kuuvalget maastikku" vƵi, nagu mƤletab L. RabitÅev, kompositsiooni, kus oli kujutatud muna munas (see vƵis olla kompositsioon "Silm munas"). N. HruÅtÅovi kƤsul heideti parteilastest kunstnikud kommunistlikust parteist ja Kunstnike Liidu liikmed Kunstnike Liidust vƤlja, l 7. detsembril toimus NLKP Keskkomitees parteifunktsionƤƤride ja noorkunstnike esindajate esimene kohtumine, 24. ja 26. detsembril aga NLKP Keskkomitee ideoloogiakomisjoni koosolek, millest vƵtsid osa ka noored kirjanikud, muusikud ja kunstnikud. Ajakirjanduses ilmusid hukkamƵistvad artiklid, mille tulemusena teenimisvƵimaluste vƤhenemise tƵttu halvenes Soosteri ja teiste rĆ¼nnaku ohvriks langenud kunstnike majanduslik olukord. Sooster oli sunnitud tƶƶtama isegi valenime Smorodin all. Lidia Sooster tƶƶtas algul Moskva VƤikese Teatri kunstilises tsehhis, hiljem N. Gogoli nim. teatris kunstnik-dekoraatorina. Krossini tƤnava teisipƤevadele ilmusid Aleksandr Haritonov ja Viktor Pivovarov. Juunis toimus Tallinna LauluvƤljaku nƤitusepaviljonis noorte kunstnike nƤitus, mille jƤrel noortenƤituste korraldamise traditsioon mƵneks ajaks kƤtkes. Valmisid Ƶlikompositsioonid "Suured kadakad", kus tuttavad kadaka ja muna kujundid on muutunud sĆ¼rrealistlikeks vormideks, ja "Silm munas", kus silma kujund on kƵige jƤlgimise ja jƤƤdvustamise sĆ¼mboliks. LƵi palju erinevate kujundite ja joontemƤnguga abstraktseid tuÅi- ja viltpliiatsijoonistusi. Viimase lapiku otsaga tƵmbas laiu vonkleva joonega kujundeid. SĆ¼ndisid osaliselt kollaažitehnikas abstraktsed kompositsioonid mustal paberil, joonistused vohavate kasvudena mƵjuvate laialipuhutud tuÅiplekkidega. Tutvus fĆ¼Ć¼sik Viktor Trostnikoviga, kellega alustas koostƶƶd raamatu "FĆ¼Ć¼sika: kauge ja lƤhedane" illustreerimiseks. Valmisid fĆ¼Ć¼sikaainelised vabakompositsioonid, kus soosterlikud kujundid pƵimuvad taevakehade, fĆ¼Ć¼sikaliste mudelite ja fotosĆ¼nteesi skeemidega. J. Spangenbergi jutustuse "Linnud, jƤnesed, rebased ja teised" vƤrvilistel guaÅi- ja pastelltehnikas illustratsioonidel kƤsutas vƤrvipinna kraapimist ning kollaaži. Neile illustratsioonidele oli iseloomulik mƵƵtmatu avara ruumi tunne, mis saavutati silmapiiri madalale toomisega.

1963
Jaanuaris toimus Kremlis teine ning 7. ja 8. mƤrtsil kolmas parteitegelaste ja loomingulise intelligentsi kohtumine. Uuesti ilmusid sĆ¼Ć¼distavad artiklid. Eesti Riigiarhiivis sƤilitatava Soosteri ja tema kaaslaste 1949. aasta protsessi toimiku vahel on NSV Liidu Ministrite NƵukogu Julgeoleku Komitee kiri 15. juunist 1963, milles nƵutakse andmeid Ɯ. Soosteri kohtuasja kohta. Remondi ettekƤƤndel suleti kohvik "ArtistitÅeskoje". Krossini tƤnaval kĆ¼lastas Soosterit nn. lianozovlaste rĆ¼hm, kuhu kuulusid Jevgeni Kropivnitski (visati jaanuaris just selle rĆ¼hmituse organiseerimise eest Moskva Kunstnike Liidust vƤlja), tema naine Olga Potapova, nende tĆ¼tar Valentina koos mehe Oskar Rabiniga ja poeg Lev Kropivnitski koos Boriss SveÅnikoviga, kes tahtsid nƤha Maneeži nƤituse tƶid. Ateljees kƤisid kineetiliste skulptuuride autor Lev Nusberg ja Francisco Arana Infante. Tallinnas toimus poeet Andres Ehini kodus O. MƤrani abstraktsete ja sĆ¼rrealistlike kompositsioonide nƤitus. Sooster suhtles Maraniga, kellel oli hea kontakt ka tema eesti sƵpruskonnaga, sest viimane lƵpetas koos H. Viirese ja H. Roodega 1959. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. 1950. aastate lƵpust alates toimusid O. MƤrani juures nn. salongiƵhtud, kus kƤisid noored edumeelsed kunstnikud, kirjanikud, muusikud jt. Valmisid illustratsioonid raamatule "FĆ¼Ć¼sika: kauge ja lƤhedane". Illustratsioonide kallal tƶƶtades vaimustus fĆ¼Ć¼sikast. Raamatus on palju skeeme, masinaid ja Soosteri lemmikkujundeid (nt. silm ja kƵrv), mis kohati hƵredalt viirutatud foonil mƵjuvad sama kummastavalt nagu hilisem maal "Maastik silmadega". Joonistas pilte kƤiadest, kellel N. HruÅtÅovi, L. Brežnevi ja A. Suslovi nƤgu. Krobelisi, kƤgardunud vorme kujutavad pildid, kus on kombatava faktuuri saavutamiseks kƤsutatud ohtralt ƵlivƤrvi koos pastaga, lƵi palju abstraktsioone.

1964
14. oktoobril vabastati ametist NLKP Keskkomitee peasekretƤr N. HruÅtÅov. Mais avati Moskvas Tagankal draamateater, mida asus juhtima Juri Ljubimov. Septembris toimus PuÅkini nim. Kujutava Kunsti Muuseumis F. Leger' nƤitus. Moodustus Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi noorte kunstiĆ¼liƵpilaste rĆ¼hmitus ANK'64 (TƵnis Vint, JĆ¼ri Arrak, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Aili Vint, Enno Ootsing, TƵnis Laanemaa, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm ja Marju Mutsu), mille esimene nƤitus toimus oktoobris teatris "Estonia". O. MƤrani vahendusel tekkisid ANK'64 kunstnikel Ɯlo Soosteriga tihedad sidemed, Moskvas kƤies kĆ¼lastati tema ateljeed. Sooster korraldas omakorda noorte kunstnike kĆ¼laskƤike Tartu koolikaaslaste juurde. Ankilaste tƶƶdes on tunda nii Soosteri kui teiste Moskva avangardistide mƵju. Viljeldi sĆ¼rrealistlikke joonistusi (eriti J. Arrak), abstraktsiooni ja kollaaži. Reedeti kƤidi koos TƵnis Vindi juures. Fotograaf J. NutovitÅi korteris Moskvas toimus ANK'64 kunstnike nƤitus, kus olid vƤljas ka Soosteri tƶƶd. Valmisid maalid "Maastik pommiga", erootiline kompositsioon "Huuled". Sooster saatis maali "Vana Tallinn" Tartusse Ć¼levaatenƤitusele, kus Å¾Ć¼rii selle tagasi lĆ¼kkas. Pollocki laadis tilgutatud vƤrviga abstraktsed joonistused, millest tegi tƵmmise teisele lehele. Hakkas taas joonistama kord realistlikke, kord sĆ¼rrealistlikke noore pringi kehaga erootilisi naisakte. Valmisid illustratsioonid E. Voiskunski ja l. Lukodjanovi ulmejutustuste kogumikule "Aja ristteedel".

1965
I. Kabakov sai ateljee kunagise elamuĆ¼histu "Rossija" pƶƶningul Sretenski bulvaril, kuhu taotles ehitamisluba ka Sooster. Sretenski bulvari lƤheduses ateljeed omanud kunstnikke (Ɯ. Sooster, l. Kabakov, L. Lamm, E. NeizvestnƵi, E. Bulatov, V. Pivovarov jt) nimetas tÅehhi kunstikriitik DuÅan Konecney, neid Ć¼he mƤrksƵnaga Ć¼hendades "sretensklasteks". Osales mitmetel nƤitustel: 7. juulist-19. septembrini koos A. Brussilovski, E. NeizvestnƵi, J. Sobolevi, V. Jankilevski, l. Kabakovi, B. Žutovski, L. Nusbergi ja grupiga "Dviženije" nƤitusel "Alternative attuali 2" Itaalias L'Aquilas; Noorte nƵukogude kunstnike (Ɯ. Sooster, E. NeizvestnƵi, M. Grobman, A. Brussilovski, E. Mihnov, J. Sobolev, V. Jankilevski, B. Žutovski) joonistuste ja graafika nƤitusel TÅehhoslovakkias; kaheksa Moskva kunstniku (sh. U. Sooster, I. Kabakov, V. Jankilevski; A. Brussilovski, J. Sobolev) nƤitusel TÅehhoslovakkias Usti nad Orlici Mostis; nƤitusel "Moskva kunstnikud" Poolas Zelena Gores ja Varssavis. Tegi esimese tƶƶ filmikunstnikuna ("Inimene ja aatom", režissƶƶr K. Dombrovski, "TsentrnautÅfilm"). Valmisid Soosteri suure langeva naisfiguuriga joonistus ja joonistus "Naine, liblikad ja masin".

1966
8. aprillil valiti L. Brežnev NLKP Keskkomitee peasekretƤriks. Moskvas toimus kolme Balti liiduvabariigi kunsti nƤitus. Krossini tƤnava kunstnike seltskond lagunes koost, sest koliti erinevatesse uusrajoonidesse. Uueks kogunemiskohaks kujunes kohvik "Aelita". Eestis toimus taas noorte kunstnike nƤitus, ajakirjanduses kritiseeriti kƵige teravamalt abstraktsionismi ja sĆ¼rrealismi. Tallinnas ENSV Teaduste Akadeemia fuajees toimus eksperimentaalnƤitus "Maal, graafika, foto", kus O. Maran esines abstraktsete maalide ja sĆ¼rrealistlike kollaažidega. Tartu Kunstnike Majas toimus Elmar Kitse isiknƤitus, kus eksponeeriti ekspressiivseid poolabstraktseid kompositsioone. Oktoobris esines Poolas Sopotis ja Poznanis nƤitusel "Kuusteist kunstnikku Moskvast". Organiseeris koos J. Sobolevi, L. Lammi jt. "lianozovlastega" Ć¼hisnƤitust Dubnas, mis aga keelati.

Valmisid mitmed geomeetrilise kujuga kadakate kompositsioonid.

1967
Mais valmis I. Kabakovi tƶƶtoa vastas ruumikas vannitoa ja kƶƶgiga ateljee, kus nĆ¼Ć¼dsest veetis Ć¼ha rohkem aega. Tartus formeerus Kaljo PƵllu eestvedamisel Tartu Ɯlikooli Kunstikabineti juures kunstirĆ¼hmitus "Visarid", kes organiseeris aastail 1962-1972 TƜ vanas kohvikus nii noorte kui mitmete avangardsete kunstnike tƶƶde nƤitusi.

1968
Maikuus laienesid Pariisi Ć¼liƵpilasrahutused mitmetesse teistesse riikidesse. 21. augustil viis NƵukogude Liit oma vƤed TÅehhoslovakkiasse, et Ć¼lestƵus maha suruda. Soosterid kolisid ƤƤrelinna metroojaama "RetÅnoi vokzal" lƤhedale uude korterisse. Veidi hiljem vahetati Lidia vanematega korterid kokku ning koliti LavotÅkini tƤnavale kolme tuppa. Ajakirjas "Detskaja Literatura" ilmus kunstnik Viktor Pivovarovi artikkel Ɯlo Soosterist. Esines nƤitusel "Uus Moskva koolkond" TÅehhoslovakkias Ostravas. ANK'64 kƤis kevadel Moskvas, kus kohtuti Soosteri, I. Kabakovi, J. Soboleviga. ANK-i kunstnikud kĆ¼lastasid hiljem Moskvat veel korduvalt. Soosteri, l. Kabakovi, V. Jankilevski, V. Kalinini, L. Kropivnitski, J. Sobolevi, A. Brussilovski, O. Rabini, V. Nemuhhini, D. Plavinski, L. Masterkova jt. tƶƶd olid vƤljas kunstikoguja Aleksandr Glezeri "koduses muuseumis". Juunis esines Rooma galeriis "II Segno" nƤitusel "Moskva kunstnikud". J. Sobolevi eestvedamisel toimus dÅ¾Ć¤ssifestivali ajal Tallinna Mustpeade Majas Moskva kunstnike (Ɯ. Sooster, J. Sobolev, V. Jankilevski, I. Kabakov jt.) ning noorte Tallinna kunstnike (eesotsas TƵnis Vindiga) Ć¼hisnƤitus. Valmisid maalid "Rind", "Torso", "Naine-kentaur", "MƵranenud muna". Joonistustel esineb taas kolme kƤe, jala ning rinnaga naine. Illustreeris J. Smuuli "JƤist raamatut". Alustas koos režissƶƶr A. Hržanovskiga tƶƶd animafilmiga "Klaasist harmoonika", milles jutustatakse kunsti traagilisest, kuid lunastavast rollist vƤƤrastunud tarbimisĆ¼hiskonnas. Filmile kirjutas muusika helilooja A. Schnittke, kunstnikuna tegi koostƶƶd ka J. Sobolev. Valmisid maalid "Vaade akendest merele", "Maastik silmadega", "Roheline maastik", "Neljaks jaotatud muna". Joonistustesse tulid hobuse-naise, kinnikas-vanud suuga nƤo motiiv ning arabeskse joonega vastakuti paigutatud profiilidest tekkiv liivakella kujund. Septembris valmis film "Klaasist harmoonika", mille nƤitamine keelati. JƤi 20 aastaks riiulile. Oma aja kohta uuendusliku, poliitilisteks nimetatud filmi kujunduses kƤsutati tsitaate varasemast kunstist, sh. itaalia metafĆ¼Ć¼silisest maalist ja sĆ¼rrealismist (G. de Chirico, R. Magritte jt.). Filmi autor A. Hržanovski saadeti "karistuseks" kaheks aastaks merevƤkke aega teenima.

1969
Tallinnas organiseerisid Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi Ć¼liƵpilased kunstirĆ¼hmituse SOUP'69, mille liikmetel oli juba pƤrast Soosteri surma kontakte Moskva avangardiga. 26.-27. oktoobrini esines Tallinnas ja Tartus tƤnapƤeva muusika ansambel "XX sajandi muusika" A. Ljubimovi juhatusel. Jaanuaris esines nƤitusel "Uus kunst Moskvast" Firenze galeriis "Pananti", mais Frankfurtis Maini ƤƤres galeriis "Interieur", detsembris Stuttgarti galeriis "Behr". Alustas koos E. Nazaroviga tƶƶd multifilmiga "Ettevaatust, hundid!" (režissƶƶr E. Gambur, muusika autor taas A. Schnittke), kus tugev imperialismi- ja militarismivastane kriitika oli pƵimitud Mowglitaolise poisi looga. Alustas koostƶƶd L. Heifetsiga nƤidendi "KretÅinski pulm" lavastamiseks Moskva VƤikeses Teatris, kuid lavastus keelati. Alustas Oskar Lutsu "Kevade" illustreerimist (ilmus alles l 972. a.). Soosteri raamatukujunduses vƵib tunda vene raamatuillustraatorite mƵjutusi. Illustreeris J. Smuuli "Muhu monoloogid" ja V. Kartsevi "Novellid fĆ¼Ć¼sikast". Graveeris metallplaadile varasemaid joonistusi, millest kunstniku Moskva-sƵbrad tegid tƵmmised alles pƤrast Soosteri surma.

1970
Isa juubeliga seoses kĆ¼lastas talvel viimast korda Hiiumaad. 25. oktoobril leiti surnult oma ateljeest. Ametliku tunnistuse kohaselt pƵhjustas surma insult. Viimastel eluaastatel oli Sooster lisaks alkoholile tarvitanud ka narkootilisi aineid, mis tekitas kahtlusi surma ametliku versiooni suhtes. Endised koolikaaslased V. Janov, L. VallimƤe-Mark, L. Saarts, H. Viires, V. Ohakas sƵitsid Moskvasse Ƥrasaatmistalitusele. Soosteri keha tuhastati Moskvas. Kuigi Sooster ei kuulunud Ć¼htegi riiklikku kunstnike organisatsiooni maeti ta pƵrm 1971. aastal Tallinna Metsakalmistu Kunstnike Liidu hauaplatsile. A. Schnittke lƵi kunstniku mƤlestuseks kontserdi oboele ja harfile.

1987
Valmis A. Hržanovski animafilm "Maastik kadakaga" Ɯlo Soosterist.

1990
Valmis Ɯ. Soosterist jutustav A. Hržanovski animafilm "Kaunite kunstide kool", kus kunstnikuna oli abiks Tenno-Pent Sooster. Esines 30. jaanuarist-25. mƤrtsini nƤitusel "Moskva tƤnapƤeva avangard" Kƶlni galeriis "Gmurzynska-Bargera", mais ZĆ¼richi Renee Ziegleri galeriis nƤitusel "Uued tendentsid Moskvas" ja 11. septemb-rist-1. novembrini Lugano Kunstimuuseumis ning 27. maist-26. juunini Barcelonas nƤitusel "IX Premi Internacional Dibuix Joan MirƵ". Tallinna kohvikus "Pegasus" toimus SOUP'69 ja "Visarite" Ć¼hisnƤitus "Eesti edumeelne taie". Kopeeris maali "EbavƵrdne abielu". Valmisid maalid "Valged kadakad", "Valge muna", "Neljaks jaotatud muna", mis kujunesid nende kujundite arengu lƵppakordiks. Joonistustesse tuli katkematu joonega spiraalsetest kujunditest koosnev keskelttĆ¼hi ring.

IsikunƤitused

1971 Tartu Kunstimuuseum
1971 Tallinna Kunstihoone salong
1979 Graafikute Ɯhendkomitee nƤitusesaal, Moskva
1985 Tartu Kunstimuuseum
1985 ENSV Riiklik Kunstimuuseum
1990 Moskva Timirjazevski raj. TSN TƤitevkomitee kultuuriosakond
1993 KĆ¼Ć¼-galerii, Tartu
2001 Eesti Kunstimuuseum, RĆ¼Ć¼telkonna hoone
Ā 

Kokkuvõte

TĆ„NAPĆ„EVAL, KUI ON SAADAVAL riiulite viisi esoteerilist ning psĆ¼hhoanalĆ¼Ć¼tilist kirjandust, ei tundu ehk Soosteri tollased leiud nii isikupƤrased, sest neis peegelduvad kaunis vahetult kogu modernistlikku kultuuri lƤbivad tendentsid. Ent Ƥrgem unustagem, et nimetatud ideed formeerusid kuuekĆ¼mnendatel, pƤrast seda, kui Sooster oli aastatel 1949-1956 Siberi vangilaagrites kinni istunud. Ja see ei olnud lihtsalt elu suletud režiimis, vaid vanglakord klausliga, et vang ei tohi kogu kinnipidamise ajal midagi ei joonistada, ei maalida, isegi mitte loosungit kirjutada. Nii nƤitas mulle kunagi Soosteri laagrikaaslane Valdur Ohakas nende salaja, maalrivƤrvi pƤradest, maalitud minimaale tahte ja vaimu vƵitu rumala vƵimu ning jƤiga aine Ć¼le.

Kui Sooster 1956. aastal vanglast vabanes, tuli ta tƤie endastmƵistetavusega koju, Tartusse tagasi ja lootis ennast isamaal sisse sƤttida. Kahjuks ei tahtnud mitmed tema endised Ƶpetajad ega ka sƵbrad end poliitiliselt rĆ¼vetanud kunstnikuga tegemistki teha, rƤƤkimata abist vƵi tƶƶpakkumistest.

Soosteri aitas tema juuditarist naine Lidia, kelle sugulaste juurde Moskvasse, pisikesse toauberikku koliti, ning aitas ka muu juudi seltskond saada nii tƶƶd kui ka vƵimalusi suhtluseks lƤƤnega. On lausa sĆ¼mboolne, et Soosteri poeg Tennogi ei leidnud Eestist erilisi vƵimalusi eneseavalduseks ning elab Iisraelis, teisel PĆ¼hal Maal. Et Soosteri olmetingimused olid kitsad ja sissetulekud ebaĆ¼htlased, tegi innukas kunstnik pidevalt kavandeid, joonistas tuhandeid skitse ja maalis pƵhiliselt vƤikeseformaadilisi maale. Kogu meieni jƵudnud looming ongi Soosteri kavand tulevastele tƶƶdele sƵnum tulevikku. Peab kinnitama, et tema sajad ja sajad joonistused sisaldavad tƵesti Ć¼llatavalt palju vƤrskeid ideid ja ainest, mida edasi arendada. Kui eestlased sealt edasiviivaid radu pole leidnud, siis paljud juudisoost Moskva kunstnikud kĆ¼ll. Vene kunsti suurkuju Ilja Kabakov on mitmes tekstis maininud Soosterit kui oma Ƶpetajat ja eeskuju ning eksponeerinudki oma tƶid koos manalamehest sƵbra omadega.

VƤhe sellest, kui kuuekĆ¼mnendate sula-aastatel hakkas Moskvas elavnema underground-elu, muutus alles so 1944. aastani LƤƤnes (Eestis) elanud ja Ƶppinud (Prantsuse lĆ¼tseumis ja Tartu Pallases) Sooster kogu pealinna pƵrandaaluse seltskonna vaimseks liidriks, uue vene avangardi isaks.

Ta oli eeskujuks ja ideedegeneraatoriks mitte Ć¼ksnes noortele kunstnikele, vaid ka filmimeestele, kirjanikele, muusikutele, heliloojatele, ajakirjanikele ja teadlastele. Usun, et palju tema loovast energiast ning vabast ajast kulus vahepeal jahtunud vene ahju Ć¼lessoojendamisele, millega nĆ¼Ć¼d Targad Ivanid mƶƶda maailma ringi kihutavad. TƵsiasi on see, et vene suurimaid nĆ¼Ć¼disheliloojaid Alfred Schnittke on talle pĆ¼hendanud oma tƶid ja multifilmiklassik Andrei Hržanovski linateoseid. Mida on Eestis pĆ¼hendatud Soosterile ka pronksmuna tema haualt Metsakalmistul on kadunud!

Ometigi ei olnud Moskvas elanud Soosteri kontakt Eestiga sugugi lƵtv, pigem vastupidi. PƵlvkonnad nii enne kui ka pƤrast ANKi, kunstniku tƤhtsaim Ƶpilaskond, said talt olulisi mƵjutusi. Neist eeskujudest tƤhtsaimaks peaksin Soosteri enda elavat nƤidet avangardkunstniku vƵimalikkusest kommunistlikus diktatuuririigis ja veel selle sĆ¼dames.

Kasutatud kirjandus:
Ɯlo Sooster (1924-1970) / MƤlestusnƤituse kataloog Eesti kunstimuuseum, Tln 2001
Serh-Sooster, L. Mees, kes tahtis kƵike proovida / Eesti Ekspress 14.10.1999
Lapin, L. Ɯlo Sooster - vene ja eesti avangardi isa / Eesti Ekspress 14.10.1999