|
Kuriste Õgeusu Kirik |
 |
 |
|
Kirjutas Administraator
|
|
Kuristes on Hiiumaal ainukene praegu tegutsev Vene Õigeusu kirik 19. sajandi lõpust. Selle ehitanud saarlased aastail 1884-1890, kollased tellised toodud hobuste ja härgadega Riiast üle merejää. Kuriste kiriku valmimiseni toimusid jumalateenistused Lelu küla Matse talus Tõnis Padu elutoas. Kirikukellad rippusid siis Matse talu õues saarepuude otsas.
Kirik nimetati Jumalaema sündimise kirikuks ning õnnistati 1890. aastal.
Hiiumaa kogudusel on 61 liiget, üks tegutsev kirik Kuristes, kolm tühjalt seisvat kirikut Kõpus, Kuris, Puskil ja kabel Malvaste kalmistul. |
|
|
Ühtri Kool |
|
|
|
Kirjutas Administraator
|
|
Ühtri algkkooli asutasid 23. novembril 1865. aastal Keina kihelkonna pastor A.H. Halleri ja Vaemla mõisa omaniku abikaasa K. von Gernet. Kool avati endistes Ühtri küla kõrtsi ruumides. Kooli esimene õpetaja oli Heinrich Linat. Kool töötas ühe klassiga kolm päeva nädalas ning seal õpetati arvuteadust, eesti keelt, usuõpetust, kirikulaulu ja ilukirja.
Uue koolimaja ehitas Keina vald Ühtrisse 1905. aastal 1080 rubla eest. Aastatel 1865 - 1969 on Ühtri koolil olnud kokku 26 juhatajat-õpetajat.
Aastatel 1932-1938 õppis Ühtri koolis hiljem laialdaselt kunstnikuna tuntuks saanud Ülo Sooster.
Esimeses klassis sain õpetaja Artur Metsalt üleannetuse pärast karistada. Ta pani mind ahju nurka herneste peale põlvitama, meenutas kooliaegu vana koolimaja lähedal elav Elmu Rüütelmaa.
Tänaseks on saanud koolimajast Reinu talu, kus elavad Kaie ja Rein Hlusov. Ühtri kool on saanud omale väga hea pererahva, kiidab Leida Kraavik. |
|
Aadma Mõis |
|
|
|
Kirjutas Administraator
|
|
Aadma mõis (saksa k Ahdma) eraldati Putkaste mõisa maadest 1797. aastal. Loomise järel kuulus mõis algul von Aderkas'idele, hiljem aga ka von Gernetitele. 1882. aastal ostis mõisa Alexandrine von Richter, veelgi hiljem 1913. aastast kuulus mõis von der Pahlenitele ja mõisa suuruseks oli 1010 tiinu mõisa- ja 2543 tiinu talumaid. 20. sajandi algul oli ta muutunud Vaemla mõisa kõrvalmõisaks.
Mõisa peahoone oli ühekorruseline poolkelpkatusega puitehitis. Tõenäoliselt oli ta püstitatud 1800. aasta paiku üsna pea pärast mõisa asutamist. Tänaseks on mõisa hooned kõik hävinud, peahoonest on säilinud vaid väike rusuhunnik mantelkorstnast (korsten oli 1970ndate aastate algul veel alles ja terve).
Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile.
|
|
Ülo Sooster |
|
|
|
Kirjutas Timo Uustal
|
|
 Ülo Sooster sündis 1924. aastal Hiiumaal. Sünnikoha rõhutamine on tema puhul eriti oluline, sest oma hilisemas loomingus toetub ta selle sümbolitele kadakatele ja kaladele. Rohkem kui ükski teine eesti kunstnik on ta neile lihtsatele ja kohalikus kontekstis argistele objektidele andnud sügava metafüüsilise tähenduse. Mäletan, kuidas kuuekümnendate uuenduslikum kunstnikkond kala eriti latikat ja lesta oma paljudes piltides produtseeris, takkajärgi tarkusena teenäitajaks Sooster, ent tulemuseks ikka nurgeline või lihtsalt dekoratiivne kala. Sooster seevastu formuleerib oma kala kontseptsiooni selgelt ja kaunilt see on korra saareke keset veemassi kaost. Samamoodi pole ka kunstniku kadakad pelgalt Hiiumaa puud, vaid analoogsed korrastatud looduse sümbolid kesk valgust, millesse ümbritsev maastik tihti sulab. Valguse väli on neis maalides just põhilisi muutuvaid kvaliteete, väljendades rohkem kunstnikusiseilma kui mälestusi lapsepõlvest. Päritolu on inimesele üks neid seadmusi, mida ta muuta ei saa see on valikuta antud lähtepunkt, kust me kõik alustame, et liikuda erinevais suundades.
|
|
Vaatamisväärsused |
|
|
|
|
|
|
|
