• Hiiumaa Kodukant käis Saaremaal maapäeval

    19-liikmeline Hiiumaa esindus osales augustis Saaremaal Mändjalas toimunud Eesti külade X maapäeval “Aastaring külas”.

    Ilmi Aksli hiidlaste koostöökogust liitus Kuressaares toimunud maaelu- ja LEADER-teemalise rahvusvahelise konverentsiga, ülejäänud delegatsioon aga suundus edasi Torgu valda. Meid ootas vallavanem Tiit Põld, kes tutvustas valda ja vallamaja. Külastasime Mõntu sadamat ja vastvalminud Sõrve külastuskeskust.

  • Naised päästsid vana koolimaja

    Laupäeval pühitses Hiiumaa preester Aabraham kolme tubli naise eestvedamisel hävingust päästetud õigeusu koolimaja, kus nüüd on kohaliku rahva kooskäimiskoht.

    Hoone avamispidu sai teoks peaaegu täpselt Kuriste haridusseltsi 15. aastapäeval. “Meie piirkonnas ei toimunud midagi ja Kuriste vana koolimaja oli räämas,” meenutas Kuriste haridusseltsi juhatuse liige Hille Kõrva. Nii tulidki ümbruskonna kuue küla elanikud kokku, et asutada külaselts ja maja oma piirkonna inimeste jaoks korda teha.

    Seltsi põhilisteks eestvedajateks oli kolm kohalikku naist: Hille Kõrva, Ester Teppart ja Leida Kraavik. “Ehitusasjade ja projektide kirjutamine oli põhiliselt minu peal,” selgitas Kõrva, kes pani isegi oma maja tagatiseks, et saada pangalt ehitamiseks vajalikku laenuraha. Kannab ju PRIA toetusraha üle alles siis, kui töö tehtud, aga ehitajale tuli enne maksta.

    Artikkel ilmus ajalehes Hiiu Leht 11.09.2012

  • Kuriste Haridusseltsist

    Seltsi nimetus ja olemus

    Kuriste Haridusselts on vabatahtlikul tegevusel põhinev mittetulundusühing, mis ühendab endas Käina vallas Kuriste, Taterma, Aadma, Lelu, Ühtri, Ligema külade piirkonna elanikke, samuti samast piirkonnast pärit või selle piirkonnaga seotud inimesi.

    Kuriste Haridusselts on 1920-1940 aastail tegutsenud Kuriste Hariduselts "Juta" tegevuse jätkaja.
    Seltsi inglise keelne nimetus on Kuriste Educational Society.

    Seltsi asukoht ja asutamise aeg

    Seltsi juhatuse asukoht on Taterma küla, Käina vald.
    Selts on asutatud 7. septemberil 1997 aastal.

    Seltsi tegevuse eesmärgid ja ülesanded

    Selts seab oma eesmärgiks Käina valla Kuriste, Taterma, Aadma, Lelu, Ligema, ܜhtri külade piirkonna elanike vaimsuse ja kultuurielu edendamise.

    Seltsi ülesanneteks on:

    • Kuriste Haridusseltsi tegevuskeskuse rajamine.
    • Enesetäienduskursuste korraldamine piirkonna elanikele.
    • Piirkonna kultuuriväärtuste kogumine, tutvustamine ja säilitamine.
    • Endisaegsete traditsioonide taaselustamine piirkonnas.
    • Kuriste Taterma Aadma Lelu Ligema ܜhtri piirkonnast väljarännanud elanike kaasamine seltsi töösse.
    • Mitmesuguste kultuuriürituste korraldamine, mis aitavad kaasa seltsi eesmärkide edendamisele.
    Selts teeb oma eesmärkide saavutamiseks koostööd teiste samasihiliste organisatsioonidega nii kodu kui välismaal.

    Seltsi juriidiline alus

    Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivaist seadustest, mittetulundusühingute seadusest ja käesolevast põhikirjast. Tal on vastav sümboolika ning iseseisev bilanss ja õigus avada pangaarveid.

    Seltsi liikmeskond

    Seltsi liikmeks võib olla isik, kes tunnistad Seltsi põhikirja ja tahab kaasa aidata Seltsi tööle.
    Uusi liikmeid võtab vastu Seltsi juhatus kirjaliku sooviavalduse põhjal. Juhatuse poolt tagasi lükatud avalduse võib liikmelisuse taotlemiseks esitada üldkoosolekule.

  • Külade ajalooline taust

    Aadma

    Mainitud esmakordselt 1565 aastal.
    1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile.
    1781 a. rajati Aadmale karjamõis.
    1792 a. anti Aadma mõis Unger- Stenbergidele. Alates 1816 a. sai Aadmast Vaemla kõrvalmõis ja omanikuks von Gernetid. Viimane omanik oli Gustav von Pahlen, kellelt siis aastal 1919 maad võõrandati.
    Säilinud on mõisa ait, kus läbi aegade on olnud urjadnik, loomavelsker, apteek.
    Eesti vabariigi ajal kui mõisamaad laiali jaotati, said sealt omale 23 peret asendustalu.

    Ühtri

    1797 a. kuulusid Ühtri küla talud Aadma mõisale 1865 a. asutati ܜhtri kool endises kõrtsi ruumis. Õpetaja Breweri ajal hakkas kool külaelu mõjutama, sai kogu piirkonna keskuseks, koolil oli orel ja oma maa nn. koolitalu.
    Õpetaja Arthur Metsa ajal loodi ܜhtri Maanoorteselts, kus tegeleti isetegevusega, anti teadmisi aiandusest, loomakasvatusest.
    ܜhtri k. Pendi talust on pärit kunstnik ܜlo Sooster, kes kuulus Moskvas undergroundi kunstnike hulka.

    Lelu

    Rahvajutt rägib, et vanal ajal olnud küla maadel väike mõisake, aga kuna maad väga viletsad ja kivised siis viidi mõis Putkastesse ja sealsed talupojad saadeti Lello külla.
    Aastal 1825 oli Hiiumaal üleüldine maade jagamine, selle järgi jäi Lelu küla Käina, kirikumõisale. 1867 a. kui valmis Emmaste kirik, kinkis Keina kiriku pastor küla Emmaste kirikule.
    19 saj. algul algas Eestis usuvahetus liikumine.
    Apostliku Õigeusu kirikut toetas tsaarivalitsus ja seega vabanesid usku vahetanud inimesed kohustustest luteriusu kiriku eest. Maksud aga olid kirikumõisas suured, see tingiski selle, et 1883 a. hakkasid Lelu küla mehed otsima võimalusi usku vahetada. Usu vahetus toimuski juba 1884 a. Kuni uue Kuriste kiriku valmimiseni peeti palvusi Matse talus, kus kiriku kellad rippusid saarte küljes.

    Kuriste, Ligema, Taterma

    1890 a. valmisid Kuriste kiriku hooned ja leerimaja, 1889 a. koolimaja.
    Krahv de la Gardie kinkis kirikule talle kuuluvad külad- Taterma, Prassi, Muda, Valgu, Kurisu, Lassi, Leisu.
    Koolis toimus õppetöö ministeeriumi kooli programmi alusel, vene keeles.
    Ligema küla andmed algavad 1810.a.Mihkel oli 21 aastane kui mõisahärra oli tal valida lasknud kas läheb sõjaväkke või Ligema karjamõisa peremeheks. ܜhed andmed on, et parun andis talle paari hobuseid, ühe paari härgi, ühe sulase ja ühe ümmardaja, kes üle mõisa kõige hullemad olid. Kui ta nendega ühe aasta ilma tülita läbi ajab, siis saab karjamõisa endale. Teised andmed: kevadel andnud mõisahärra Mihklile kõige viletsama hobuse, riiaka karjatüdruku ja öelnud: Kui tood sügisel sama saagi kui varemalt, saad mõisa endale. Ausa töö ja vaeva eest saigi ta mõisa endale.
    Lige nimi on tulnud sellest, et maa oli lige ja märg. Mihkli vanem poeg võttis Kuristest naiseks Liisu. Sellest pühast suguvõsast on võrsunud kolm kogudust: Ligema, Nurste ja Kuriste lisaks veel Vene Õigeusu kogudus.
  • Bussipeatused

    Bussiliiklus

    Kehtib alates 01.september 2012
    Väljumisaeg / Marsruut / Liini number

    6.35 Valgu – Heltermaa – Kuri – Kärdla nr 633

    Käigus E-P 
    6.45 Valgu – 6.49 Ligema – 6.50 Suurekaevu6.52 Taterma6.53 Lelu6.56 Lelu teerist6.57 Ɯhtri – 7.00 Aadma7.02 ܜhtri – 7.04 Lelu teerist – 7.06 Männamaa – 7.22 Käina – 7.27 Vaemla teerist – 7.43 Suuremõisa – 8.05 Heltermaa – 8.11 Suuremõisa – 8.32 Palade – 8.45 Kärdla

    15.00 Kärdla – Kuri – Heltermaa- Käina – Valgu nr 633

    Käigus E-R
    15.00 Kärdla – 15.13 Palade – 15.36 Suuremõisa – 16.15 Heltermaa – 16.25 Suuremõisa – 16.39 Vaemla teerist – 17.25 Käina – 17.38 Männamaa – 17.41 Lelu teerist17.43 ܜhtri – 17.44 Aadma – 17.45 ܜhtri – 17.47 Lelu teerist17.49 Lelu17.51 Taterma17.52 Suurekaevu – 18.00 Valgu

    9.00 Käina-Aadma-Käina nr 643

    Käigus T
    9.00 Käina – 9.09 Kaigutsi – 9.15 Männamaa – 9.18 Lelu teerist9.19 ܜhtri – 9.20 Aadma9.27 Suurekaevu9.29 Taterma9.30 Lelu9.35 Lelu tee – 9.40 Männamaa – 9.48 Kaigutsi – 10.00 Käina

     

    13.00 Käina-Aadma-Käina nr 643

    Käigus T
    13.00 Käina – 13.10 Kaigutsi – 13.16 Männamaa – 13.19 Lelu teerist13.23 Lelu13.24 Taterma13.26 Suurekaevu13.31 Aadma13.33 ܜhtri13.35 Lelu tee – 13.41 Männamaa – 13.48 Kaigutsi – 14.00 Käina

     7.25 Käina – Aadma – Käina nr Käina koolibuss

    Käigus Koolipäevadel
    7.25 – Käina – 7.27 Kleemu – 7.30 Aadma – 7.37 Muda – 7.41 Suurekaevu7.47 Leluselja7.53 Lelu7.57 Ühtri – 8.00 Männamaa – 8.07 Kaigutsi – 8.15 Käina 
     

    15.25 Käina – Aadma – Käina nr Käina koolibuss

    Käigus Koolipäevadel
    15.25 – Käina – 15.32 Kaigutsi – 15.37 Männamaa – 15.39 Ühtri15.41 Lelu15.45 Leluselja15.52 Suurekaevu – 15.53 Ligema – 15.57 Muda – 16.04 Aadma – 16.07 Kleemu – 16.15 Käina

     

    Bussipeatused

    PS! Bussipeatus Lelu tee on tuntud ka nimedega ܜhtri Kauplus ja Ühtri Teerist

    Andmed 01.09.12 seisuga Peatus.ee ja Käina Gümnaasium

  • ܜlo Sooster piibutamas

    Ülo Sooster

    ܜlo Sooster piibutamasܜlo Sooster sündis 1924. aastal Hiiumaal. Sünnikoha rõhutamine on tema puhul eriti oluline, sest oma hilisemas loomingus toetub ta selle sümbolitele kadakatele ja kaladele. Rohkem kui ükski teine eesti kunstnik on ta neile lihtsatele ja kohalikus kontekstis argistele objektidele andnud sügava metafüüsilise tähenduse. Mäletan, kuidas kuuekümnendate uuenduslikum kunstnikkond kala eriti latikat ja lesta oma paljudes piltides produtseeris, takkajärgi tarkusena teenäitajaks Sooster, ent tulemuseks ikka nurgeline või lihtsalt dekoratiivne kala. Sooster seevastu formuleerib oma kala kontseptsiooni selgelt ja kaunilt see on korra saareke keset veemassi kaost. Samamoodi pole ka kunstniku kadakad pelgalt Hiiumaa puud, vaid analoogsed korrastatud looduse sümbolid kesk valgust, millesse ümbritsev maastik tihti sulab. Valguse väli on neis maalides just põhilisi muutuvaid kvaliteete, väljendades rohkem kunstnikusiseilma kui mälestusi lapsepõlvest. Päritolu on inimesele üks neid seadmusi, mida ta muuta ei saa see on valikuta antud lähtepunkt, kust me kõik alustame, et liikuda erinevais suundades.

  • Ühtri kool

    ܜhtri algkooli asutasid 23. novembril 1865. aastal Keina kihelkonna pastor A.H. Halleri ja Vaemla mõisa omaniku abikaasa K. von Gernet. Kool avati endistes Ühtri küla kõrtsi ruumides. Kooli esimene õpetaja oli Heinrich Linat. Kool töötas ühe klassiga kolm päeva nädalas ning seal õpetati arvuteadust, eesti keelt, usuõpetust, kirikulaulu ja ilukirja.

    Uue koolimaja ehitas Keina vald Ühtrisse 1905. aastal 1080 rubla eest. Aastatel 1865 – 1969 on ܜhtri koolil olnud kokku 26 juhatajat-õpetajat.

    Aastatel 1932-1938 õppis ܜhtri koolis hiljem laialdaselt kunstnikuna tuntuks saanud ܜlo Sooster.

    Esimeses klassis sain õpetaja Artur Metsalt üleannetuse pärast karistada. Ta pani mind ahju nurka herneste peale põlvitama, meenutas kooliaegu vana koolimaja lähedal elav Elmu Rüütelmaa.

    Tänaseks on saanud koolimajast Reinu talu, kus elavad Kaie ja Rein Hlusov. ܜhtri kool on saanud omale väga hea pererahva, kiidab Leida Kraavik.

  • Aadma mõis

    Aadma mõis (saksa k Ahdma) eraldati Putkaste mõisa maadest 1797. aastal. Loomise järel kuulus mõis algul von Aderkas’idele, hiljem aga ka von Gernetitele. 1882. aastal ostis mõisa Alexandrine von Richter, veelgi hiljem 1913. aastast kuulus mõis von der Pahlenitele ja mõisa suuruseks oli 1010 tiinu mõisa- ja 2543 tiinu talumaid. 20. sajandi algul oli ta muutunud Vaemla mõisa kõrvalmõisaks.

    Mõisa peahoone oli ühekorruseline poolkelpkatusega puitehitis. Tõenäoliselt oli ta püstitatud 1800. aasta paiku üsna pea pärast mõisa asutamist. Tänaseks on mõisa hooned kõik hävinud, peahoonest on säilinud vaid väike rusuhunnik mantelkorstnast (korsten oli 1970ndate aastate algul veel alles ja terve).

    Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile.

  • Kuriste Õigeusu Kirik

    [widgetkit id=45] EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Kuriste külas valmis 1890.a. mis on Hiiumaal ainukene praegu tegutsev Vene Õigeusu kirik XIX. sajandi lõpust.
     
    Historitsistlik maakividest kirik rajati saarele usuvahetusliikumise käigus. Historistlikus stiilis pühakojad valmisid Hiiumaal pisut hiljem kui õigeusk saarele tuli. Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikut hakati ehitama 1888. aasta 17. mail. Pühakoja ehitajateks olid olnud saarlased. kollased tellised toodud hobuste ja härgadega Riiast üle merejää. Ikoone ning liturgilisi tekstiile XIX sajandi lõpust – XX sajandi algusest. Pühakoja arhitektideks olid K.Nyman ja I.Dmitrijevski.
    Pühakoda pühitseti 1890 aasta 27. juuli Jumalasünnitaja Sündimise Kirikuks.