Vaatamisväärsused

Kuriste Õigeusu Kirik, Kuriste Seltsimaja (Koolimaja), Ühtri Koolimaja, Aadma Mõis ja Ülo Soosteri sünnikoht.

Kuriste Õigeusu Kirik

EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Kuriste külas valmis 1890.a. mis on Hiiumaal ainukene praegu tegutsev Vene Õigeusu kirik XIX. sajandi lõpust.
 
Historitsistlik maakividest kirik rajati saarele usuvahetusliikumise käigus. Historistlikus stiilis pühakojad valmisid Hiiumaal pisut hiljem kui õigeusk saarele tuli. Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikut hakati ehitama 1888. aasta 17. mail. Pühakoja ehitajateks olid olnud saarlased. kollased tellised toodud hobuste ja härgadega Riiast üle merejää. Ikoone ning liturgilisi tekstiile XIX sajandi lõpust – XX sajandi algusest. Pühakoja arhitektideks olid K.Nyman ja I.Dmitrijevski.

Pühakoda pühitseti 1890 aasta 27. juuli Jumalasünnitaja Sündimise Kirikuks.

Ühtri kool

ܜhtri algkkooli asutasid 23. novembril 1865. aastal Keina kihelkonna pastor A.H. Halleri ja Vaemla mõisa omaniku abikaasa K. von Gernet. Kool avati endistes Ühtri küla kõrtsi ruumides. Kooli esimene õpetaja oli Heinrich Linat. Kool töötas ühe klassiga kolm päeva nädalas ning seal õpetati arvuteadust, eesti keelt, usuõpetust, kirikulaulu ja ilukirja.

Uue koolimaja ehitas Keina vald Ühtrisse 1905. aastal 1080 rubla eest. Aastatel 1865 - 1969 on ܜhtri koolil olnud kokku 26 juhatajat-õpetajat.

Aastatel 1932-1938 õppis ܜhtri koolis hiljem laialdaselt kunstnikuna tuntuks saanud ܜlo Sooster.

Esimeses klassis sain õpetaja Artur Metsalt üleannetuse pärast karistada. Ta pani mind ahju nurka herneste peale põlvitama, meenutas kooliaegu vana koolimaja lähedal elav Elmu Rüütelmaa.

Tänaseks on saanud koolimajast Reinu talu, kus elavad Kaie ja Rein Hlusov. ܜhtri kool on saanud omale väga hea pererahva, kiidab Leida Kraavik. 

Aadma mõis

Aadma mõis (saksa k Ahdma) eraldati Putkaste mõisa maadest 1797. aastal. Loomise järel kuulus mõis algul von Aderkas'idele, hiljem aga ka von Gernetitele. 1882. aastal ostis mõisa Alexandrine von Richter, veelgi hiljem 1913. aastast kuulus mõis von der Pahlenitele ja mõisa suuruseks oli 1010 tiinu mõisa- ja 2543 tiinu talumaid. 20. sajandi algul oli ta muutunud Vaemla mõisa kõrvalmõisaks.

Mõisa peahoone oli ühekorruseline poolkelpkatusega puitehitis. Tõenäoliselt oli ta püstitatud 1800. aasta paiku üsna pea pärast mõisa asutamist. Tänaseks on mõisa hooned kõik hävinud, peahoonest on säilinud vaid väike rusuhunnik mantelkorstnast (korsten oli 1970ndate aastate algul veel alles ja terve).

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile.

Ülo Sooster

ܜlo Sooster piibutamasܜlo Sooster sündis 1924. aastal Hiiumaal. Sünnikoha rõhutamine on tema puhul eriti oluline, sest oma hilisemas loomingus toetub ta selle sümbolitele kadakatele ja kaladele. Rohkem kui ükski teine eesti kunstnik on ta neile lihtsatele ja kohalikus kontekstis argistele objektidele andnud sügava metafüüsilise tähenduse. Mäletan, kuidas kuuekümnendate uuenduslikum kunstnikkond kala eriti latikat ja lesta oma paljudes piltides produtseeris, takkajärgi tarkusena teenäitajaks Sooster, ent tulemuseks ikka nurgeline või lihtsalt dekoratiivne kala. Sooster seevastu formuleerib oma kala kontseptsiooni selgelt ja kaunilt see on korra saareke keset veemassi kaost. Samamoodi pole ka kunstniku kadakad pelgalt Hiiumaa puud, vaid analoogsed korrastatud looduse sümbolid kesk valgust, millesse ümbritsev maastik tihti sulab. Valguse väli on neis maalides just põhilisi muutuvaid kvaliteete, väljendades rohkem kunstnikusiseilma kui mälestusi lapsepõlvest. Päritolu on inimesele üks neid seadmusi, mida ta muuta ei saa see on valikuta antud lähtepunkt, kust me kõik alustame, et liikuda erinevais suundades.

juba20aastat

Tänud külastamast

Kuriste Haridusseltsil täitus

asutatud 7. septemberil 1997!