Hiiumaa Kodukant käis Saaremaal maapäeval
19-liikmeline Hiiumaa esindus osales augustis Saaremaal Mändjalas toimunud Eesti külade X maapäeval “Aastaring külas”.
Ilmi Aksli hiidlaste koostöökogust liitus Kuressaares toimunud maaelu- ja LEADER-teemalise rahvusvahelise konverentsiga, ülejäänud delegatsioon aga suundus edasi Torgu valda. Meid ootas vallavanem Tiit Põld, kes tutvustas valda ja vallamaja. Külastasime Mõntu sadamat ja vastvalminud Sõrve külastuskeskust.
Lõunaks pakuti angerjasuppi vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti Penumetsa talus. Seejärel võtsime suuna Laadla külale, et kohtuda Jone Koppeli ja Kaupo Vipiga, kes hoiavad käigus valla ainsat külapoodi, Angerja baari ja seltsimaja, kus korraldatakse loenguid ja õppepäevi. Olemas on külaplats koos kiige ja laululavaga, kus tähistatakse tähtpäevi ja peetakse kirbuturgu.
Maapäeva toimumiskohaks oli Mändjala kämping ja päeva avas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Lavale kutsuti aasta küla nominendid kõigist maakondadest. Ene Ergma andis külade esindajatele üle tähekaardi ja tunnuskirja, lisaks said nad Ivari Padari kutse Brüsselisse. Hiiumaalt võtsid tunnustuse vastu Hille Kõrva ja Anne Mišina Käina valla Kuriste külast. Aasta küla 2013 tiitliga pärjati Lustivere külade piirkonda Jõgevamaalt.
Vahepeal katsime Hiiu saarele omase toidulaua, mis oli osa maakondade toite tutvustavast õhtusöögist. Hiidlased iseloomustasid oma toidulauda lausega: “Mis on hiidlase siseelu? Silk ja kartul, pühade aegu liska vähe siiakala.“ Ja seda meil pakkuda ka oli, lisaks koduleiba, ehtsat taluvõid, värsket hapukurki, häpelikud herringad, kodust jogurtit toormoosiga, plaadikooki ja kõige allaloputamiseks ka Hiiu õlut.
Hiidlaste ring naabersaarel
Laupäeva hommikul saatis Mikk Sarv maapäevalised regilaulu saatel Saaremaa küladesse ideeretkele “Aastaring külas”. Saare- ja Muhumaa 33 küla ootasid maapäevalisi, et kohtuda kohaliku elu eestvedajatega ja jagada kogemusi. Kohtumised olid vabad ja vahetud, lähtuvalt maapäeva peateemast – aastaring külas.
Hiidlased käisid Salme valla Lõu külas, kus jututeemaks oli ettevõtlus külas, Karala külas Lümanda vallas oli teemaks külamaja majandamine, Kaarma valla Kiratsi külas kogukonnaköögid, Salme valla Tiirimetsa külas seltsitöö, Kihelkonna valla Undva külas säästlik küla, Muhu valla Külasema külas rääkisime taidlusest ja õpitubadest, Valjala valla Jööri külas aktiivsetest meestest, Mustjala valla Võhma külas aktiivsest seltsitegevusest ning Kaarma valla Mändjala külas jahimeeste ja küla koostööst.
Vaadates naabrite tegemisi, vaed tahtmatult enda omi… Koos püüdsime leida uusi ideid, nutikaid võimalusi, praktilisi lahendusi, mis aitavad küladel aastaringselt elus püsida. Tagasi tulles pidi iga grupp koostama nn ideekaardi, kuhu oli kirja pandud üks-kaks kaalukamat mõtet. Kõik kogutu koondatakse Kodukandi kodulehele www.kodukant.ee heade ideede pangana.
Koostasime pöördumise
Päeva teisel poolel oli avatud nn elav raamatukogu, kus lugeja sai “laenutada” inimese, kel on teadmisi ja kelle arvamusel kaalu, et diskuteerida maa- ja külaelu üle. Veel räägiti kodanike Euroopa-programmist, lugemisnurgas sai tutvuda Eesti külaliikumise Kodukant arengustrateegiaga aastateks 2014–2020 ja sõna sekka öelda. Ei puudunud ka sportlikud mängud, milles osalesime aktiivselt ja jõukohaselt. Kõige sportlikumaks kuulutati siiski Pärnu maakonna esindus.
Pühapäev oli maapäeva lahtiste uste päev – osalema olid oodatud kõik Saaremaa külaelust huvitatud inimesed, samas toimus Saaremaa kohalike toodete laat. Müügiks pakuti käsitööd ja kunsti, aga ka kogukonnaköökides ja kodudes valmistatud hoidiseid. Oli üllatavaid asju, nagu näiteks kadakasiirup, mille valmistamine nõuab pikka meelt ja kannatust, aga töökal saarlasel ei näi sellest puudu olevat.
Toimus foorum teemal “Haldusuuendus läbi kogukondliku toe”, mida modereeris Sulev Valner ja millest võttis osa ka regionaalminister Siim Kiisler. Sõna said majandusgeograaf Garri Raagmaa ja sotsioloog Ivi Proos. Tutvustati Eesti maaelu arengukava aastateks 2014–2020.
Selle kohta koostas Eesti külaliikumine Kodukant avaliku pöördumise riigikogu maaelukomisjonile, vabariigi valitsusele ja põllumajandusministeeriumile. Pöördumises nenditakse, et me ei saa leppida suurte põllumajandustootjate huvide esiletõstmise ja külameetme väljajätmisega – see oleks tõsine tagasilöök maaelu terviklikule arengule.
Sündis uus organisatsioon
Eesti X maapäeval sündis ka uus rahvusvaheline organisatsioon – kokku said Kodukandi üleeuroopalised partnerorganisatsioonid. Oma aastakoosoleku pidasid nii võrgustik Partnership for Rural Europe (PREPARE) kui ka organisatsioon Forum Synergie. Olulisim sündmus oli aga kahe organisatsiooni European Rural Community Association (ERCA) ja European Rural Alliance (ERA) liitumine uueks organisatsiooniks, mis hakkab kandma nime European Rural Community Alliance (ERCA). Nii viimatimainitu kui ka PREPARE on organisatsioonid, mis korraldavad esimese Euroopa maapäeva, mis toimub 13. novembril Brüsselis.
Lõpuks kuulutati välja järgmise maapäeva toimumiskoht – 2015. aastal Järvamaal. Tõelise kirsi tordile pani saarlaste valmistatud kalarand ehk viikingilaevade ja paatide kujulised võileivatordid ja kalasupp.
Põhjalikumalt tuleb Saaremaal räägitust ja kuuldust juttu X Hiiumaa külade päeval, mis tänavu peetakse 7. septembril Emmastes, Emmaste avatud noortekeskuse ees ja sees.
Hiiumaa esinduse osalemist X Eesti külade maapäeval toetas kohaliku omaalgatuse programm.