Hiiumaa 10. külade päev oli asjalik ja rahvarohke
Selleks, et kurjale sügisilmale mitte jalgu jääda, peeti Hiiumaa 10. külade päeva tavapärasest varem, septembri algul Emmaste avatud noortekeskuse ees ja sees. Ilm oligi suvine ja tuuletu, masti tõmmatud lipud vaid õige pisut hõljumas.Tervitusi Hiiumaa külade rahvale tõid maavanem Riho Rahuoja, Emmaste vallavolikogu esimees Merike Kallas, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Urmas Kristal, Romeo Mukk Viljandimaalt Kuhjavere külast ja Ester Tammis Hiiumaa Kodukandist. Sõnavõttudes rõhutati kohaliku elu väärtusi ja nende kandjate, külainimeste tagasihoidlikkust ja väärikust oma tegemistes. Esines Emmaste valla naisrahvatantsurühm Taherpill.
Hiiumaa Kodukant käis Saaremaal maapäeval
19-liikmeline Hiiumaa esindus osales augustis Saaremaal Mändjalas toimunud Eesti külade X maapäeval “Aastaring külas”.Ilmi Aksli hiidlaste koostöökogust liitus Kuressaares toimunud maaelu- ja LEADER-teemalise rahvusvahelise konverentsiga, ülejäänud delegatsioon aga suundus edasi Torgu valda. Meid ootas vallavanem Tiit Põld, kes tutvustas valda ja vallamaja. Külastasime Mõntu sadamat ja vastvalminud Sõrve külastuskeskust.
Naised päästsid vana koolimaja
Laupäeval pühitses Hiiumaa preester Aabraham kolme tubli naise eestvedamisel hävingust päästetud õigeusu koolimaja, kus nüüd on kohaliku rahva kooskäimiskoht.
Hoone avamispidu sai teoks peaaegu täpselt Kuriste haridusseltsi 15. aastapäeval. “Meie piirkonnas ei toimunud midagi ja Kuriste vana koolimaja oli räämas,” meenutas Kuriste haridusseltsi juhatuse liige Hille Kõrva. Nii tulidki ümbruskonna kuue küla elanikud kokku, et asutada külaselts ja maja oma piirkonna inimeste jaoks korda teha.
Seltsi põhilisteks eestvedajateks oli kolm kohalikku naist: Hille Kõrva, Ester Teppart ja Leida Kraavik. “Ehitusasjade ja projektide kirjutamine oli põhiliselt minu peal,” selgitas Kõrva, kes pani isegi oma maja tagatiseks, et saada pangalt ehitamiseks vajalikku laenuraha. Kannab ju PRIA toetusraha üle alles siis, kui töö tehtud, aga ehitajale tuli enne maksta.
Artikkel ilmus ajalehes Hiiu Leht 11.09.2012
Kuriste Haridusseltsist
Seltsi nimetus ja olemus
Kuriste Haridusselts on vabatahtlikul tegevusel põhinev mittetulundusühing, mis ühendab endas Käina vallas Kuriste, Taterma, Aadma, Lelu, Ühtri, Ligema külade piirkonna elanikke, samuti samast piirkonnast pärit või selle piirkonnaga seotud inimesi.
Kuriste Haridusselts on 1920-1940 aastail tegutsenud Kuriste Hariduselts "Juta" tegevuse jätkaja.
Seltsi inglise keelne nimetus on Kuriste Educational Society.Seltsi asukoht ja asutamise aeg
Seltsi juhatuse asukoht on Taterma küla, Käina vald.
Selts on asutatud 7. septemberil 1997 aastal.Seltsi tegevuse eesmärgid ja ülesanded
Selts seab oma eesmärgiks Käina valla Kuriste, Taterma, Aadma, Lelu, Ligema, Ühtri külade piirkonna elanike vaimsuse ja kultuurielu edendamise.
Seltsi ülesanneteks on:
- Kuriste Haridusseltsi tegevuskeskuse rajamine.
- Enesetäienduskursuste korraldamine piirkonna elanikele.
- Piirkonna kultuuriväärtuste kogumine, tutvustamine ja säilitamine.
- Endisaegsete traditsioonide taaselustamine piirkonnas.
- Kuriste Taterma Aadma Lelu Ligema Ühtri piirkonnast väljarännanud elanike kaasamine seltsi töösse.
- Mitmesuguste kultuuriürituste korraldamine, mis aitavad kaasa seltsi eesmärkide edendamisele.
Selts teeb oma eesmärkide saavutamiseks koostööd teiste samasihiliste organisatsioonidega nii kodu kui välismaal.Seltsi juriidiline alus
Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivaist seadustest, mittetulundusühingute seadusest ja käesolevast põhikirjast. Tal on vastav sümboolika ning iseseisev bilanss ja õigus avada pangaarveid.
Seltsi liikmeskond
Seltsi liikmeks võib olla isik, kes tunnistad Seltsi põhikirja ja tahab kaasa aidata Seltsi tööle.
Uusi liikmeid võtab vastu Seltsi juhatus kirjaliku sooviavalduse põhjal. Juhatuse poolt tagasi lükatud avalduse võib liikmelisuse taotlemiseks esitada üldkoosolekule.Külade ajalooline taust
Aadma
Mainitud esmakordselt 1565 aastal.1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile.1781 a. rajati Aadmale karjamõis.1792 a. anti Aadma mõis Unger- Stenbergidele. Alates 1816 a. sai Aadmast Vaemla kõrvalmõis ja omanikuks von Gernetid. Viimane omanik oli Gustav von Pahlen, kellelt siis aastal 1919 maad võõrandati.Säilinud on mõisa ait, kus läbi aegade on olnud urjadnik, loomavelsker, apteek.Eesti vabariigi ajal kui mõisamaad laiali jaotati, said sealt omale 23 peret asendustalu.Ühtri
1797 a. kuulusid Ühtri küla talud Aadma mõisale 1865 a. asutati Ühtri kool endises kõrtsi ruumis. Õpetaja Breweri ajal hakkas kool külaelu mõjutama, sai kogu piirkonna keskuseks, koolil oli orel ja oma maa nn. koolitalu.Õpetaja Arthur Metsa ajal loodi Ühtri Maanoorteselts, kus tegeleti isetegevusega, anti teadmisi aiandusest, loomakasvatusest.Ühtri k. Pendi talust on pärit kunstnik Ülo Sooster, kes kuulus Moskvas undergroundi kunstnike hulka.Lelu
Rahvajutt rägib, et vanal ajal olnud küla maadel väike mõisake, aga kuna maad väga viletsad ja kivised siis viidi mõis Putkastesse ja sealsed talupojad saadeti Lello külla.Aastal 1825 oli Hiiumaal üleüldine maade jagamine, selle järgi jäi Lelu küla Käina, kirikumõisale. 1867 a. kui valmis Emmaste kirik, kinkis Keina kiriku pastor küla Emmaste kirikule.19 saj. algul algas Eestis usuvahetus liikumine.Apostliku Õigeusu kirikut toetas tsaarivalitsus ja seega vabanesid usku vahetanud inimesed kohustustest luteriusu kiriku eest. Maksud aga olid kirikumõisas suured, see tingiski selle, et 1883 a. hakkasid Lelu küla mehed otsima võimalusi usku vahetada. Usu vahetus toimuski juba 1884 a. Kuni uue Kuriste kiriku valmimiseni peeti palvusi Matse talus, kus kiriku kellad rippusid saarte küljes.Kuriste, Ligema, Taterma
1890 a. valmisid Kuriste kiriku hooned ja leerimaja, 1889 a. koolimaja.Krahv de la Gardie kinkis kirikule talle kuuluvad külad- Taterma, Prassi, Muda, Valgu, Kurisu, Lassi, Leisu.Koolis toimus õppetöö ministeeriumi kooli programmi alusel, vene keeles.Ligema küla andmed algavad 1810.a.Mihkel oli 21 aastane kui mõisahärra oli tal valida lasknud kas läheb sõjaväkke või Ligema karjamõisa peremeheks. Ühed andmed on, et parun andis talle paari hobuseid, ühe paari härgi, ühe sulase ja ühe ümmardaja, kes üle mõisa kõige hullemad olid. Kui ta nendega ühe aasta ilma tülita läbi ajab, siis saab karjamõisa endale. Teised andmed: kevadel andnud mõisahärra Mihklile kõige viletsama hobuse, riiaka karjatüdruku ja öelnud: Kui tood sügisel sama saagi kui varemalt, saad mõisa endale. Ausa töö ja vaeva eest saigi ta mõisa endale.Lige nimi on tulnud sellest, et maa oli lige ja märg. Mihkli vanem poeg võttis Kuristest naiseks Liisu. Sellest pühast suguvõsast on võrsunud kolm kogudust: Ligema, Nurste ja Kuriste lisaks veel Vene Õigeusu kogudus.Bussiliiklus
Kehtib alates 01.september 2012
Väljumisaeg / Marsruut / Liini number6.35 Valgu – Heltermaa – Kuri – Kärdla nr 633
Käigus E-P
6.45 Valgu – 6.49 Ligema – 6.50 Suurekaevu – 6.52 Taterma – 6.53 Lelu – 6.56 Lelu teerist – 6.57 Ćhtri – 7.00 Aadma – 7.02 Ühtri – 7.04 Lelu teerist – 7.06 Männamaa – 7.22 Käina – 7.27 Vaemla teerist – 7.43 Suuremõisa – 8.05 Heltermaa – 8.11 Suuremõisa – 8.32 Palade – 8.45 Kärdla15.00 Kärdla – Kuri – Heltermaa- Käina – Valgu nr 633
Käigus E-R
15.00 Kärdla – 15.13 Palade – 15.36 Suuremõisa – 16.15 Heltermaa – 16.25 Suuremõisa – 16.39 Vaemla teerist – 17.25 Käina – 17.38 Männamaa – 17.41 Lelu teerist – 17.43 Ühtri – 17.44 Aadma – 17.45 Ühtri – 17.47 Lelu teerist – 17.49 Lelu – 17.51 Taterma – 17.52 Suurekaevu – 18.00 Valgu9.00 Käina-Aadma-Käina nr 643
Käigus T
9.00 Käina – 9.09 Kaigutsi – 9.15 Männamaa – 9.18 Lelu teerist – 9.19 Ühtri – 9.20 Aadma – 9.27 Suurekaevu – 9.29 Taterma – 9.30 Lelu – 9.35 Lelu tee – 9.40 Männamaa – 9.48 Kaigutsi – 10.00 Käina13.00 Käina-Aadma-Käina nr 643
Käigus T
13.00 Käina – 13.10 Kaigutsi – 13.16 Männamaa – 13.19 Lelu teerist – 13.23 Lelu – 13.24 Taterma – 13.26 Suurekaevu – 13.31 Aadma – 13.33 Ühtri – 13.35 Lelu tee – 13.41 Männamaa – 13.48 Kaigutsi – 14.00 Käina7.25 Käina – Aadma – Käina nr Käina koolibuss
Käigus Koolipäevadel
7.25 – Käina – 7.27 Kleemu – 7.30 Aadma – 7.37 Muda – 7.41 Suurekaevu – 7.47 Leluselja – 7.53 Lelu – 7.57 Ühtri – 8.00 Männamaa – 8.07 Kaigutsi – 8.15 Käina
15.25 Käina – Aadma – Käina nr Käina koolibuss
Käigus Koolipäevadel
15.25 – Käina – 15.32 Kaigutsi – 15.37 Männamaa – 15.39 Ühtri – 15.41 Lelu – 15.45 Leluselja – 15.52 Suurekaevu – 15.53 Ligema – 15.57 Muda – 16.04 Aadma – 16.07 Kleemu – 16.15 Käina
PS! Bussipeatus Lelu tee on tuntud ka nimedega Ühtri Kauplus ja Ühtri Teerist
Andmed 01.09.12 seisuga Peatus.ee ja Käina Gümnaasium
Vaatamisväärsused
Kuriste Õigeusu Kirik, Kuriste Seltsimaja (Koolimaja), Ühtri Koolimaja, Aadma Mõis ja Ülo Soosteri sünnikoht.
Ülo Sooster
Ülo Sooster sündis 1924. aastal Hiiumaal. Sünnikoha rõhutamine on tema puhul eriti oluline, sest oma hilisemas loomingus toetub ta selle sümbolitele kadakatele ja kaladele. Rohkem kui ükski teine eesti kunstnik on ta neile lihtsatele ja kohalikus kontekstis argistele objektidele andnud sügava metafüüsilise tähenduse. Mäletan, kuidas kuuekümnendate uuenduslikum kunstnikkond kala eriti latikat ja lesta oma paljudes piltides produtseeris, takkajärgi tarkusena teenäitajaks Sooster, ent tulemuseks ikka nurgeline või lihtsalt dekoratiivne kala. Sooster seevastu formuleerib oma kala kontseptsiooni selgelt ja kaunilt see on korra saareke keset veemassi kaost. Samamoodi pole ka kunstniku kadakad pelgalt Hiiumaa puud, vaid analoogsed korrastatud looduse sümbolid kesk valgust, millesse ümbritsev maastik tihti sulab. Valguse väli on neis maalides just põhilisi muutuvaid kvaliteete, väljendades rohkem kunstnikusiseilma kui mälestusi lapsepõlvest. Päritolu on inimesele üks neid seadmusi, mida ta muuta ei saa see on valikuta antud lähtepunkt, kust me kõik alustame, et liikuda erinevais suundades.Ühtri kool
Ühtri algkooli asutasid 23. novembril 1865. aastal Keina kihelkonna pastor A.H. Halleri ja Vaemla mõisa omaniku abikaasa K. von Gernet. Kool avati endistes Ühtri küla kõrtsi ruumides. Kooli esimene õpetaja oli Heinrich Linat. Kool töötas ühe klassiga kolm päeva nädalas ning seal õpetati arvuteadust, eesti keelt, usuõpetust, kirikulaulu ja ilukirja.
Uue koolimaja ehitas Keina vald Ühtrisse 1905. aastal 1080 rubla eest. Aastatel 1865 – 1969 on Ühtri koolil olnud kokku 26 juhatajat-õpetajat.
Aastatel 1932-1938 õppis Ühtri koolis hiljem laialdaselt kunstnikuna tuntuks saanud Ülo Sooster.
Esimeses klassis sain õpetaja Artur Metsalt üleannetuse pärast karistada. Ta pani mind ahju nurka herneste peale põlvitama, meenutas kooliaegu vana koolimaja lähedal elav Elmu Rüütelmaa.
Tänaseks on saanud koolimajast Reinu talu, kus elavad Kaie ja Rein Hlusov. Ühtri kool on saanud omale väga hea pererahva, kiidab Leida Kraavik.
Aadma mõis
Aadma mõis (saksa k Ahdma) eraldati Putkaste mõisa maadest 1797. aastal. Loomise järel kuulus mõis algul von Aderkas’idele, hiljem aga ka von Gernetitele. 1882. aastal ostis mõisa Alexandrine von Richter, veelgi hiljem 1913. aastast kuulus mõis von der Pahlenitele ja mõisa suuruseks oli 1010 tiinu mõisa- ja 2543 tiinu talumaid. 20. sajandi algul oli ta muutunud Vaemla mõisa kõrvalmõisaks.Mõisa peahoone oli ühekorruseline poolkelpkatusega puitehitis. Tõenäoliselt oli ta püstitatud 1800. aasta paiku üsna pea pärast mõisa asutamist. Tänaseks on mõisa hooned kõik hävinud, peahoonest on säilinud vaid väike rusuhunnik mantelkorstnast (korsten oli 1970ndate aastate algul veel alles ja terve).
Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile.
